LIFE projekt “Elu alvaritele” 2014-2019
Alanud on 2500 ha loopealsete poollooduslike koosluste taastamise projekt.
2014. aastal sai
positiivse rahastamisotsuse projekt “Elu alvaritele” ehk Eesti
loopealsete karjamaade taastamine. Projekti eesmärgiks on
taastada 2500 ha suurusel alal veel säilinud loopealseid
Saaremaal, Muhus, Hiiumaal, Läänemaal ja Pärnumaal ning rajada alade edasiseks
karjatamiseks vajalik taristu. Oluline osa projektist on ka loopealse elupaiga
väärtuste tutvustamine ning teadlikkuse tõstmine.
Projekt kestab
2014. a septembrist kuni 2019. a septembrini. Projekti partneriteks
on Keskkonnaamet, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Pärandkoosluste Kaitse
Ühing. Projekti kogumaksumuseks on ligikaudu 3,7 mln eurot, millest 75% on
Euroopa Ühenduse LIFE + Loodus programmi ja 25% Eesti riigi panus.
Kohaliku kaasfinantseeringu tagavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Tartu
Ülikool, Eesti Maaülikool ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing.
RMK aitab projektile kaasa puude raiega riigimaal. LIFE
projekti raames on rentnikul lubatud alusmetsa raie RMK raiekohustusega alal.
Alusmetsa raie rahastus ja kvaliteedinõuete täitmise jälgimine toimub projekti
vahenditest. Suuremate puude raie toimub RMK vahenditest.
Projektis osalemiseks on kohustuslik läbida vastav koolitus Pärandkoosluste
Kaitse Ühingu juhendamisel. Koolituse läbinud saavad tunnistuse.
Esimene loopealsete
taastamise koolitus toimus 20.–21. novembril Saaremaal Vätta poolsaarel ja
Muhus.
Näidati taastatavaid
ja taastatud objekte, hetkel käimasolevaid taastamistöid ning toimusid tubased
ettekanded loopealsete väärtustest, taastamisvõtetest ja loodetavatest
tulemustest. Ettekandeid tegid Aveliina Helm ja Meeli Mesipuu PKÜ-st ning
Annely Esko Keskkonnaametist.
Kadakate eemaldamine giljotiiniga. Praktikud rääkisid, et giljotiine on väga erineva kvaliteediga, on oluline millist üldse soetada – kas hästi lõikav või selline, mis kisub puu juurtega väja või rebib kusagilt pooleks.
Vättal toimus raiutud materjali kokkuvedu Terriga. Selle masinaga kahjustab pinnast vähe, kuid jõudlus pole kuigi suur.
Reet Viira on kunstiinimene pealinnast, kes toimetab suviti oma maakohas. Ta on lauskadastiku eemaldanud ise, käsisaega tööd tehes.
Põgusalt näidati ka aia rajamist. Kasutati kadakast tehtud poste (kohapealne materjal).
Koolitus lõppes Muhu
saarel üsna talvistes tingimustes. Taamal on hästi taastatud looala.
Siin on näide kehva giljotiini (Narva toode) tööst. Rebitud tüükad peavad nüüd aasta või kaks kuivama, siis saab need kettpurustiga üle lasta ja ala peaks muutuma toetuskõlblikuks. Aga soovitati alustada karjatamist, enne kui lehtpuuvõsa võimust võtab.
Tunnistused said ka RMK töötajad Reevo Paas,
Martin Tishler ja Ants Animägi.
Lisaks mõned lingid:
1) Projekti koduleht:
http://www.keskkonnaamet.ee/elualvaritel/elu-alvaritele/projekt-2/
2) RMK töökorraldusest
projektis:
http://www.keskkonnaamet.ee/elualvaritel/elu-alvaritele/projektis-osalemine/rentimine/
3) Artikkel Saarte Hääles:
http://www.saartehaal.ee/2014/11/21/vattal-opetatakse-alvareid-taastama-fotod/
