Looduslikud pühapaigad luubi all

Blogi

29.05.2020

Maria Plink

Milline on riigi ambitsioon looduslike pühapaikade kaardistamisel
ja kaitse alla võtmisel?

Eesmärgiks on, et pühapaikade inventuur saaks tehtud kogu
Eestis. Esimeses etapis otsitakse välja kõik piirkonna looduslikke pühapaiku
puudutavad arhiiviteated ja välitööde käigus kaardistatakse nende hetkeolukord.
Paraku on aja jooksul paljud pühapaigad jäädavalt kadunud või hävinud, aga seda
väärtuslikumad on objektid, mis säilinud. Inventuuride tulemuste põhjal teeb
Muinsuskaitseameti juures tegutsev ajalooliste looduslike pühapaikade
eksperdinõukogu ettepaneku, milliseid peaks riiklikult kaitsma (lisaks nendele,
mis on juba muinsuskaitse all). Praeguse inventuuri tulemuste põhjal üldistades
võiks selliseid objekte olla kokku umbes 350, nende seas on enamasti allikad ja
kivid ning arvuliselt vähem maa-alalisi objekte. Loomulikult võivad uued kaardistatavad
piirkonnad seda hulka muuta. 

Kuidas püsite ajakavas?

2020.
aasta lõpuks saab inventeeritud 54 kihelkonda ehk väheke üle poole Eesti
 kihelkondadest. On selge, et arengukavaga (Eesti looduslike pühapaikade   uurimis
 ja hoidmise arengukava aastateks
2015-2020 – toim.) võetud eesmärki – inventeerida
2020. aastaks kogu
Eesti – me täita ei suuda. Samas käivad inventeerimistööd suurema
hooga kui kunagi varem ja kui on võimalus niisugusel kiirusel jätkata, siis
peaks saama kogu Eesti inventeeritud 2023. aasta
lõpuks.

Kas saab välja tuua regionaalseid
eripärasid – millises Eesti paigas on inimesed rohkem pühapaikadele
toetunud?

Kindlasti saab niisuguseid piirkondlikke erinevusi välja
tuua. Näiteks Läänemaal, kus inventuur hiljaaegu lõppes, on pühapaikade pärimus
kohati väga elav ning inimesed teavad arhiivitekstides mainitud paiku ja nende
tähendust. See on loomulikult ka piirkondade sees külade ja valdade võrdluses
väga erinev. Kahtlemata on traditsiooni järjepidevus saanud kannatada rohkelt
maaparandatud piirkondades, kus isegi elanikkond võib olla järjepidev, aga
pühapaigad ise hävinud. Selles suhtes on palju kannatanud Ida-Virumaa
pühapaigad, kus maastikud kohati drastiliselt muutunud ja elanikkond vahetunud.
Vaatamata sellele pakkusid sealsedki inventuurid positiivseid üllatusi. 

Millised on Eestis praegu kõige aktiivsemas kasutuses olevad
pühapaigad?

Vastavat
statistikat ega uurimust pole koostatud. Looduslikud pühapaigad võivad olla
tähelepanuväärsed loodusobjektid, mida külastavad tihti sise- ja välisturistid,
kes aga ei pruugi teadagi nende paikade vaimset tähendust. Turistide poolt
armastatud pühapaigad on näiteks Panga pank Saaremaal, Saula Siniallikad või
Tamme-Lauri tamm. Looduslike pühapaikade kasutamine võibki olla lihtsalt nende
külastamine ja väärtustamine ega pruugi tähendada rituaalseid praktikaid.
Teiselt poolt võib välja tuua looduslikke pühapaiku, mis on tänapäevani
aktiivses traditsioonilises kasutuses, näiteks hiljuti kaitse alla võetud Rosma
ristimets, kus võib märgata ka väga värskeid riste, või Miikse küla Jaanikivi
ja Jaanioja, mida vana kalendri jaanipäeval külastab sadu inimesi. 

Lalli ohvrimänd Tartumaal

Millega peab arvestama maaomanik, kui tema maal asub looduslik
pühapaik? Ja kui see ametlikult kaitse alla võetakse?

Maaomanikule
tähendab riikliku kaitse all olev looduslik pühapaik seda, et kui ta planeerib
suuremaid töid – raiet, mullatöid, ehitust või muud sarnast, siis tuleb see
enne Muinsuskaitseametiga kooskõlastada. Seadus konkreetseid piiranguid ei sea
ja Muinsuskaitseamet kaalub iga objekti puhul individuaalselt, millised
tegevused kahjustavad selle väärtust ja millised mitte. Kuna kaitse alla võtmine
on pikk protsess ja inventeerimine on alles poole peal, siis loodame, et
maaomanikud hoiavad samaväärselt looduslikke pühapaiku, mis ei ole kaitse all.
Nende objektide puhul oleme alati valmis nõuga aitama. Inventuuride käigus
kaardistatavad objektid lisanduvad Maa-ameti pärandkultuuri kaardikihile, seega
soovitame maaomanikel ka seda kaardirakendust uurida, et olla teadlik, mis
väärtuslikud objektid nende maal asuvad. 

Põrguläte Võrumaal

Kuidas kaardistamise protsess välja
näeb?

Pühapaikade inventeerimine algab andmete kogumisega
arhiividest. Peamiseks allikaks on rahvaluuletekstid, aga olulised on ka
arheoloogiaarhiiv, kohanimed, ajaloolised kaardid jms. Mõnda kohta on arhiiviallikate
puhul kerge üles leida, näiteks on paik tähistatud ka tänapäevasel kaardil.
Samas võib olla pärimuses kirjeldatud pühapaiga asukoht liiga ebamäärane. Sel
juhul küsitakse abi kohalikelt elanikelt ja uuritakse maastikke. Osa pühapaiku
on aja jooksul hävinenud ja neid polegi võimalik enam kaardistada. Või on
näiteks kivi või allikas ise alles, aga keegi ei oska selle asukohta enam
täpsemalt juhatada. Seetõttu oleme väga tänulikud nendele kohalikele, kelle
kaasabil siiski õnnestub mõni pühapaik taasavastada. 

Ristipuu Kurista-Lootvina tee ääres Tartumaal

Millised on Muinskaitseameti suhted Hiite Majaga ja vabatahtlike
koostööringiga Hiiepaik?

Maausulised on oluline huvirühm, kelle arvamusega oma töös
arvestame. Maavalla Koja esindajad osalevad ka looduslike pühapaikade
eksperdinõukogus. On rõõmustav, kui inimeste seas leiavad ajaloolised
looduslikud pühapaigad väärtustamist ja kasutamist, on nad siis ametlikult
maausulised või mitte. Hiite Maja oli 2008–2012 Kultuuriministeeriumi
looduslike pühapaikade arengukava üks läbiviijatest, suhtleme omavahel ja
vahetame vajadusel vastastikku informatsiooni.

Pühapaikade kaitseküsimustes võivad osapooltel arvamused
erineda ja see on täiesti loomulik. Oma töös proovime arvestada kõikide
osapoolte arvamusega, kuid lõplikud otsused ei pruugi alati kõiki rahuldada. 

Milline on Muinsuskaitseameti koostöökogemus RMKga?

Koostöö
looduslike pühapaikade alal on Muinsuskaitseameti ja RMK vahel tihenenud alates
2019. aastast. Jagame RMK-ga oma inventeerimise andmeid ja RMK teavitab, kui
meie andmetes on puudujääke. Muinsuskaitseamet koos eksperdinõukoguga on
koostanud soovitused, kuidas hallata pühapaiku riigi maal, mis pole riikliku
kaitse all.

Loodetavasti
see koostöö jätkub ja inimesed saavad kindlust, et pühapaigad riigimaal on
hoitud. Eks kõige suurem murekoht ongi teadmatus, mis võib paigad ohtu seada,
ja lisaks heale tahtele peab toimuma tihe infovahetus kahe asutuse vahel ning
asutuse sees.

Viru küla ohvrikivi Võrumaal

Mis on looduslik pühapaik?

1. mail 2019 jõustunud
uues muinsuskaitseseaduses on esmakordselt eraldi
mälestise liigina
kirjas ajalooline looduslik pühapaik. See on defineeritud nii:
“Ajalooline looduslik
pühapaik on olulise inimmõjuta rahvapärimuslik ohverdamise,
pühakspidamise,
ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud asi või maa-ala.
Ajaloolised looduslikud
pühapaigad on olulised rahvapärimuskultuuri ja kohaliku
identiteedi kandjad.“
Seega on ajaloolise loodusliku pühapaiga kõige olulisem tunnus
rahvapärimuse
olemasolu. Paiga kasutus peab ulatuma kaugemale kui 20. sajand
ehk päris
hilistekkelisi pühakohti seadusega kaitsta pole võimalik.

Jaga:

Tagasi uudiste valikusse