Tabasalu looduspark Rannamõisa maastikukaitsealal on täis üllatusi, mida Tallinna- lähedasest tiheasustusega äärelinnast oodatagi ei oskaks.
Matkarajal asuvast trepist kõrgelt klindilt laskudes avaneb vasakul sügav järsak – tegu on iidse uhtoruga, mille jääajajärgsed liikuvad veemassid kivisse uuristasid. Täna mälestab kunagist veemöllu üksnes suurvee ja paduvihmade ajal end ilmutav allikaline ojake, mis paekaldast vargsi välja immitseb.
Pank
Matkarada kulgeb läbi väikse kaitselause laialehise puudesalu Tabasalu supelranda ja klindialusele raskelt läbitavale rajalõigule, mis hiljem taas klindile tõustes võimaldab ringiga läbi sarapuu enamusega metsasalu raja alguspunkti jõuda.
Tähelepanuväärne on ka pangaalune tihnik, kus meie pehmema kliimaga rannikualadel tavalise hariliku vahtra kõrval hoopis rohkem Kesk-Euroopa päritolu
Harilik vaher
mägivahtraid võib kohata. Sellised laialehised pangametsad on meil väga haruldased ja seetõttu koos pangaga kaitse all juba 1959. aastast.
Mägivaher (Acer pseudoplatanus) on meil hästi kohanenud võõrliik, mida põhjarannikul siin-seal mujalgi ka looduses, mitte ainult pargis või koduaias ilupuuna, kohata võib.
Mägivaher
Algselt on ta pärit Kesk- ja Lõuna-Euroopast ning Väike-Aasiast, mistõttu tema kasvatamine Eesti karmima ilmastikuga sisemaal on rannikualadest keerulisem ning siis võib suure puu asemel tulemuseks olla pigem kidur põõsake. Mere ja kaitsva kiviseina vahel tunneb eksootiline vaher end aga üsna koduselt ning saavutab täiesti arvestatavaid mõõtmeid.
Selle imeilusa puu päikses pronksjalt ja purpurselt küütlevat vormi ; võib aga imetleda väljaspool Tabasalu loodusparki asuva Tabasalu raamatukogu hoone ees, kus ta kasvab kõrvuti hariliku vahtraga.
Riigimetsa Majandamise Keskus ja Hiiumaa vald sõlmisid kokkuleppe, millega saab vald Saarnaki ja Hanikatsi kultuuriväärtust omavate kinnistute uueks omanikuks.
Tuuleenergia arendamispotentsiaaliga riigimaade enampakkumisel esitasid taastuvenergia arendajad pakkumisi kokku 17 tuulealale üle Eesti. Arendusplaanide õnnestumisel saavad ettevõtted ligi neljaks aastakümneks õiguse kasutada riigimaid tuuleparkide rajamiseks ja opereerimiseks, teatas Kliimaministeerium.