Huvitav, kui palju on mägral kuiva küljealust vaja, et saabuv talveuinak
sujuks mugavalt. Pesakambrit ei saa ju maast laeni heinu täis tassida, ruumi
peab jaguma ja õhkki kambris liikuma.
Mäger
vedas kaks prisket “heinapalli” oma urgu paar ööd tagasi, sellest võiks ju ühe
pesa jaoks jätkuda aga eks kaamerat jälgides saame teada kui mitu palli veel
tuuakse.
Suve
lõpupoole ja sügise hakul võis mõnikord näha esmalt uruavast pinnast välja lendamas
ja seejärel ka mäkra ennast kasukat raputamas, siis tegeleti enamasti
mullatöödega.
Paistab, et nüüd on kätte jõudnud paras aeg
magamispesa korda sättida ja suuremad kaevamised selleks korraks lõpetada.
Vihmata päevad on mägralinna ümber päeva
lõpuks rohu kenasti ära kuivatanud ja seda ta siis siin samas lähedal “niidab”
mõnusama uinaku nimel – niidumasinaks esikäppade pikad küünised. Eks heinategu
käib ikka kuivadel päevadel. Küljealune ei tohi umbes neli kuud kestva uinaku
ajal olla märg ega hallitama minna.
Sügisel leidub sobivat pesamaterjali kõikjal
mägralinna ümbruses. Hilistalvel oli ju hoopis keerulisem, kui kõhnad mägrad
ärkasid ja neil oli vaja kiiresti uus parasiitidest puhas küljealune leida. Lumes
sumbates käidi sammalt-kulu toomas isegi sajakonna meetri kauguselt kui paljast
maapinda tiheda kuuse all lähemal polnud.
Sügisel on tõesti mägrad prisked ja
toidulaud külluslik, head sügise algust mäkradele ja meile.