Kährikud on mäkrade naabriteks olnud veidi
vähem kui kolmveerand sajandit, varem neid Eestimaal polnudki. Esimene kährikuleid
pärineb Vene piiri äärest küll juba aastast 1938, kuid kiire levik sai alguse
siiski aastal 1950, kui Kalinini oblastist toodud 86 kährikut lasti lahti
tolleaegses Pikknurme, Põlula ja Lihula metskonnas.
Nüüd on kährikuid Eestimaal mandrist väikeste laidudeni palju ja täpselt teadmata arvul, kuid kohata nende väikseid poegi on ikka paras õnn.
Paistab, et selle linna mägrapaar talub allüürnike lähedust hästi – nende üks kasutatav uruava paikneb kährikuperest vaid kümne meetri kaugusel.
Rajakaamera salvestiste järgi otsustades on selle linna mäkradel veel teinegi üüriline – rebane. Tema poegi ja nende käpajälgi sel korral ei näinud, küllap nad seal urus on veel pisikesed. Kindel on, et ühe maja elanike pojad koos õues mängimas ei käi.