Mägrakaamera tõmbas selleks aastaks otsad kokku. Juba järgmisel nädalal paigaldame kaamerajaama taas hirvede söödaplatsile Lääne-Saaremaal. Nende kenade loomade tegemisi näitab kaamera varsti juba üheteistkümnendat hooaega. Kindlasti tulevad siia uudistama ka teised ümberkaudsete metsade elukad. Ehk ilmub välja isegi porgandinosija “veganrebane”, kes möödunud hooajal vaatajate seas elevust tekitas või leiab söödaplatsile tee mõni metsseakari.
Sellel kevadel paigaldasime mägrakaamera Hirmuste metsade vahelduvasse maastikku ühe lauge liivavalli sees asuva mägralinnaku juurde. Siis lugesime kokku 22 aktiivselt kasutuses olevat uruava ja enam kui pooled neist jäid kaamera vaateväljast eemale. Siia liivakünkasse rajatud urusüsteem on teadaolevatest mägralinnakutest Eestis kindlalt suuremate hulgas. Aastakümnete jooksul konkurentsitult kõige suurem ning arvukamate uruavadega mägralinn asub aga Varbola lähistel Raplamaal, urusuudmeid on seal lausa 80.
Mägrad
Mägrad on nüüdseks mägralinna urusüsteemi usinasti laiendanud ja kaevanud kaks urgu otse kaameraposti kõrvale ja taha nii, et kui kaevetööd postile veidi lähemale nihkuvad, kukub kaamera matsti maha. Ehk jõuame ikka kaamera napilt enne viia hirveplatsile.
Millega siis need toredad loomad veel hakkama said? Närisid viimase pooleteise nädala jooksul kaks korda infrapunavalguse toitekaabli mitmest kohast katki ja öine pilt oligi pime. Toimekad loomad igatahes, mäkrade huvi looduskaamera vastu väljendus siis niisugusel moel.
On juba heaks tavaks saanud, et asulalähedastes metsades tehtavad raietööd arutame kohalike kogukondadega läbi. Nüüd on RMK tegemas ettevalmistusi, et alustada sellel aastal metsatööde planeerimisega kogukondi senisest veelgi enam kaasates.
RMK Kirde regiooni metsakasvatusjuht Ilmar Paal on oma sõnul kolmandat põlve metsavaht, ehkki metsavahina on ta ametis olnud üksnes koolipraktikate ajal. Küll töötasid metsavahina tema vanaisa ja isa.