Mägrakivi
Määra- ja kähri-nimelisi kohti on Eestis päris palju, sest just nii varematel
aegadel mäkra kutsuti. Mägrast endast seekord ei pajatagi, vaid hoopis
temanimelisest rändrahnust, mis lebab Raplamaa metsas Pahklas.
Mägrakivi, Eestimaa kivide kuningaks tituleeritud Pahkla suurkivi, proosalise nimega Lasketiirukivi ning Mari nutukivi ehk Vaeslapse leinakivi varjas 1973. aastast kuni okupatsiooni lõpuni siinset kaunist metsa risustanud punalipulise õuhukaitsearmee raketibaasi territoorium.
Kõik rändkivid peale Lasketiirukivi, võeti kaitse alla juba 1937. aastal. Sellest ajast pärineb ka betoonist looduskaitsemärk Mägrakivi kõrval.
Mägrakivi on tahuline lõhenenud paiguti sammaldunud 3,7 m kõrge rändrahn, mille ümbermõõt on 20,4 m. Roosaka rabakivi kõrge pikilõhe on parasjagu suur mahutamaks inimese.
Pahkla kivide grupist on Mägrakivi kõige lihtsamini leitav ja ligipääsetav ning käidav kohalik vaatamisväärsus.
Mägrakivi pole saanud oma nime juhuslikult – mõistagi.
Kivi künklik ümbrus viitab tõesti kunagise ulatusliku mägralinnaku olemasolule, mis inimestele kahe silma vahele jääda ei saanud, ja mis kivilahmakale tabava nime anda aitas. Tänaseks on kunagise mägralinnaku hiilgusest järgi vaid aimatavad “varemed”.
Tänagi on kivi all urg, mis kuulub küll ilmselt reinuvaderile või kährikule. Peremeest ennast parasjagu näha ei olnud aga mitte just ammused tegevusjäljed valendava kondikese näol andis märku, et elu kivi all pole päriselt kadunud.
See on ehk ainus Mägrakivi nimeline rahn Eestimaal.
