Maima jääksoo korrastamine

Blogi
26.08.2020
Ants Animagi looduskaitsespetsialist
looduskaitsespetsialist

Maima jääksoo ehk endine turbakaevandusala asub Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas Perekülas. Kaevandamise lõppedes jättis tootja ala korrastamata. Kuivenduskraavid jäeti sulgemata ning alale jäi hulganisti plastireostust. Käesoleval suvel algas ligi 70 ha suuruses jääksoos korrastustöö. Tööd teostab RMK hanke võitnud Tekamer OÜ.

 

Maima jääksoo ehk endine turbakaevandusala asub Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas Perekülas.

Maima jääksoo 2020. a augustis.

Vastavalt Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi ja
Keskkonnaministeeriumi vahel sõlmitud töövõtulepingule ja sellega määratud
metoodikale valiti välja korrastamiseks sobivaimad jääksood. Korrastatavate jääksoode valimi aruanne esitati 2015. aastal. Anti ülevaade alade seisundist ning pakuti välja nende
keskkonnatingimustest, taimkatte arengust, veerežiimi reguleerimise
võimalustest, maaomandist ja muudest asjaoludest tulenevalt optimaalne taastamissuund
ning pakuti esialgsed taastamislahendused. Korrastatavate jääksoode valimisse kuulub ka Maima jääksoo.

Freesturba ja tükkturba kaevandamise tulemusena on mõjutatud
nii Maima jääksoo kui ka sellega külgnevate alade veerežiim. Tootmisala ümber on
looduslik rabapind märgatavalt vajunud tootmisala suunas. Selle tõttu on tekkinud mitmed rabast väljuvad veevoolukanalid, suubudes endise turbatootmisala
süvendusse.

Taastamistöö eesmärgiks on soodsate tingimuste kujundamine
turba tekkeks ja ladestumiseks ning eelduste loomine rabadele tüüpilise elustiku
taastumiseks. Veetaseme tõstmisel likvideeritakse kuival ajal valitsev ülisuur tuleoht ning süsiniku (kasvuhoonegaaside) vabanemine pööratakse süsiniku sidumiseks.

Freesväljakul
asendub üks tugeva inimmõjuga tehiskooslus teisega,
kuid selle funktsioonid ja toimimine ökosüsteemina sarnaneb tulevikus rohkem
loodusliku turbaalaga. Tüüpilise looduskooslusena ei oma freesväljak
looduskaitselist väärtust ka peale taastamist, kuid tõenäoliselt levivad alale sekundaarsed väärtused, näiteks mitmekesise linnustiku näol.

Maima jääksoo 2019. a sügisel. Kuivenduskraavid toimivad, taimestik on kasin ka aastakümneid peale kaevandamise lõppemist.

Pealmine turbakiht on praktiliselt tolmuks lagundatud. September 2019.

Tootmisest jäänud plastireostus. Teenindustee külgedel on kiletükke suures koguses.

11.03.2020 kogunes Maima jääksohu seltskond ettevõtjaid, et tutvuda RMK hankes oleva taastamistööga. Taastamisprojekti kohta andsid selgitusi RMK ja Tartu Ülikooli töötajad. Ülikooli huvi on protsesside jälgimine taastamisele järgnevatel aastatel. Teadlaste soovist lähtuvalt tuleb taastamisel kujundada mitmed erinevate omadustega väljakud. Osadel blokkidel sulgetakse kõik kuivenduskraavid, osadel piirdutakse turbapaisudega. Mõnedele väljakutele külvatakse turbasammal, mõned jäävad looduslikult taimestuma. Tööala suurus on 70 ha. Sulgeda tuleb üle 9 km kraave, rajada üle 2 km veetõkkevalle ja rajada 108 paisu. Hanke võitjaks osutus Tekamer OÜ. Korrastamistööd alustati 2020. a juulis. Taastamstöö projekti koostas OÜ Inseneribüroo STEIGER.

Esimene turbasambla külvamiseks ette valmistatud väljak.

Kuivenduskraavide sulgemine esimesel turbasambla laotusalal.

Turbasammalde külvamiseks võeti kasutusele sõnnikulaotur.

Ain Kull ja Gert Veber Tartu Ülikoolist hindavad esimesi laotatud meetreid. Tekameri töömehed (vasakul) kuulavad soovitusi.

Laotur vajab häälestamist. Peale paari timmimist sai laotur soovitud seadesse.

Nüüd on turbasammalde fragmente piisavalt ja jaotumine rahuldavalt ühtlane.

Põhku läheb ka vaja. Maha puistatud sammal kaetakse põhuga, et vältida sammalde kiiret kuivamist päikeselistel päevadel.

Põhulaotur. Samblakiht kaetakse hakitud mahepõhuga.

Samblakihi katmine põhuga.

Turbasambla laadimine laoturisse. Turbasammal on toodud Põhara turbakaevandamisalalt Laisma rabast. Sealsel alal toimub aktiivne turba kaevandamine.

Turbasambla varumine Laisma rabas. Peatselt jõuavad turbatootjad sinna turvast freesima.

Tekamer OÜ ostis selle masina Rootsist. Müüja sõnul olevat just seda masinat kasutatud James Bondi filmi võtetel. Kes Bondi filmi on näinud ehk mäletab lumerajamasinat?

Tartu Ülikooli taimestikuseire ruudud. Jääksohu jäävad ka mõned võrdlusalad, kus taastamistööd ei tehta. Erineva metoodikaga taastatud blokkidele tulevad uued seireruudud. Teadus saab oma osa.

Kaevandatud ala ehk jääksoo on ümbritsevast rabast tunduvalt madalam. Jääksood ümbritsev raba on kuivenduse mõjul samuti märgatavalt madalamaks vajunud. 

Eestis pole jääksoode taastamisel sellist turbasambla külvimeetodit varem kasutatud. Ülalkirjeldatud taastamisviis põhineb Kanadas edukalt toiminud praktikal. Kanada metoodika erineb Lääne-Euroopas kasutatavast metoodikast eelkõige taimestiku aktiivse taastamise ja taimede kasvuks sobivate stabiilsete niiskustingimuste loomise poolest. Eks meie tulemused näitavad end järgnevate aastate jooksul.

Jaga:
Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

10 kohta, kus kalli inimesega sõbrapäeva tähistada

Sõbrapäev, 14. veebruar on hea põhjus, et võtta kallimaga ette üks tore romantiline seiklus. Riigimetsa Majandamise Keskus pakub välja 10 ideed, kuhu sel puhul minna ja mida ette võtta.
12.02.2025
Uudis

ERKO SOOLMANN: kohalik kogukond ja omavalitsus saavad asulate lähedastes metsades tööde planeerimisel rohkem kaasa rääkida

On juba heaks tavaks saanud, et asulalähedastes metsades tehtavad raietööd arutame kohalike kogukondadega läbi. Nüüd on RMK tegemas ettevalmistusi, et alustada sellel aastal metsatööde planeerimisega kogukondi senisest veelgi enam kaasates.
07.02.2025