Hetkel valitsev närviline epidemioloogiline olukord ajab metsa. Sõna otseses mõttes. Ja tore ongi.
Novembri keskpaiga nädalavahetus Lahemaal Majakivi-Pikanõmme
loodusõpperajal oli mõneti kevadise koroonakriisi ajal nähtu ja kogetu
kordusetendus. Mets ja matkarada oli rahvast täis. Vaatamata sellele, et ilm
oli aastaajale vastavalt jahe ja niiske ning päev lühike, jagus rahvast ja
lemmikloomi-koeri kõigile 7-kilomeetrise raja lõikudele, nii et inimestevaba
pildi saamine oli tõeline väljakutse.
Niivõrd, et raja „peategelasesest“ Majakivist
korralikku kaadrit vist ei saanudki, alatasa ilmus kellegi peanupp või sabajupp
kivi varjust välja. Arvestades seda, et tegu on Eesti suuruselt kolmanda (!)
rahnuga, mille kõrgus on 7 m ja ümbermõõt 32 m, on see märkimisväärne.
Mõnevõrra lihtsustab Majakivi ümbruse ülerahvastumist muidugi võimalus, millist
ka varmalt kasutati, mugavalt redelist kivile ronida, aga ka see, et see asub
parklast ca 1,2 km jalutuskäigu kaugusel – raja kaugematesse lõikudesse, mis
kulgevad mööda maalilisi kunagisi rannavalle ja liivaluiteid, jagus vähem
matkajaid, sest tundub, et kõik loodusnautlejad siiski nii suurt ringi ümber
raba teha ei viitsi.
Aga mina soovitan küll kõigil huvilistel rada
täies mahus läbida, sest ainult nii saab täieliku ülevaate kõigist Juminda
poolsaare raba- ja metsatüüpidest – hunnitud vaated, mitte ainult vaatetornist,
on garanteeritud.
Jaapani teadlased Yoshifumi Miyazaki ja Qing
Li on mõõtnud, mis meie rakkudega värske õhu mõjul juhtub ja jõudnud
järeldusele, et vaid ühepäevane matk tõstab meie immuunsüsteemi aktiivsust
vähemalt terveks nädalaks. Vat siis… aga Juminda poolsaare ilu ei tuhmu isegi
novembris.