Mäkrade rännakud lumel
Harjumaa-Raplamaa
piirimail, jämedate haabade, üksikute kuuskede ja kaskedega sarapikus asub üle
kümne uruavaga mägralinnak. Siia sarapuu külge saigi jaanuari lõpupäevadel üles
seatud rajakaamera, et jälgida, kas mägrad keset talve peale urus magamise ka õues
käivad.
Fotod ja videosalvestused
annavad tunnistust, et mägralinnas on soojemate ilmade saabudes sagimist
küllaga ja külalistest puudust pole. Neli mäkra, arvatavasti vanaloomad ja
nende kaks poega, on uru juures tegutsenud igal õhtul ja ööl. Tihe lumesadu ja
kuus külmakraadi pole loomakesi sundinud pakku pagema.
Tegutsemisjäljed ulatuvad
linnakust eemalegi, toiduotsingul kraabitud auke võis näha 50 meetri raadiuses
ja kaugemalgi.
Küllap
nad midagi toiduks ikka leiavad. Näritud seened vedelesid mägramaja hoovis ja
ei puudunud ka väljaheited
Ühel kehval pildil mäger
midagi-kedagi sööb, vaevalt et ta puuronti pureb. Ehk on see õnnetult vahele
jäänud kärp või koolnud haug? Seda paraku ei saagi teada.
Mägrapere elu-olu
huvilisi on peale minu teisigi. Nagu videost näha, topivad kaks kährikut peaaegu
igal õhtul oma pea mägra urgu, arvatavasti pererahva õrritamiseks. Samamoodi teevad
ka kärntõvest räsitud sabaga rebane ja tõvest puhas reinuvader.
Saaremaal elav tuttav
mägrapaar Kadi ja Tõnis pole meid samuti alt vedanud ja kuhugi mujale kolinud.
See on küll hea uudis ja loodame, et nad seekord esinevad nad aasta looma
vääriliselt ja ei mängi mäkra nagu mullu ja tunamullu, kui kauaoodatud poegi
näha ei saanudki. Mägra mängimine pidi aga tegelikult tähendama hoopis seda, et
ei viitsi kuhugi minna ja miskit põnevat ette võtta – ainult tuimalt oma urus passida.
Kadi ja Tõnis
