Marimetsa raba on kaunis ka talvel, eriti veel siis, kui härmatis katab avaral maastikul kasvavad bonsai-ilmelised kidurad männid.


Marimetsa on üks Lääne-Eesti vanimaid lagerabasid, millest peamise osa hõlmavad älved ja laukad. Soo äärealadel kasvab madalsoomets ja keskosas on kolm vägevat laugastikku, suuremad laukad on sadakond meetrit pikad.

Matkarada sukeldub hämarasse metsa, raja ääres näeme kunagisi lubjaauke, varsti ületame Marimetsa oja, üle põllusiilu edasi kuivendamise tulemusena kujunenud kõdusoometsa. Maa tõuseb Kureselja mäeks – liivaseljandikuks soo servas.

Siin on talvel küll lehitu laialehine salu, enamasti tammede ja sarapuudega aga varakevadel õitseb siin näsiniin ning sinilillede aegu on küngas sinine. Kureselja mäel on ka põline mägralinnak. Pikk sirge laudtee viib läbi rabaäärse metsa avara rabani. Raja lõpus keset lagedat paistab värske vaatetorn, kaugele ulatuv silmapiir ja puhkepaik ning teadmine, et sama teed tagasi raja algusesse on jäänud veel 4,5 km.

Lumises rabas muidugi älveid praegu ei näe ja suuremate laugaste asukohadki on vaid hoomatavad. Lumi, härmatis ja veidike valgust on seekord sellest rabast maali teinud. Jah, pole ühtegi sellist aastaaega ega kuud, kui pole lagedal rabal midagi vaadata ja ilu näha, isegi novembris.
