Eestis on Kliimaministeeriumi juhtimisel algamas looduse taastamise kava koostamine, mille eesmärkidest ja võimalustest rääkis RMK looduskaitsekonverentsil „Elupaikade kaitse ja taastamine“ Kliimaministeeriumi looduskaitse strateegia valdkonna juht Mart Kiis.
Ettekannet avades sõnastas Mart Kiis, eesmärgi, mis on saanud ka poliitilisel tasandil ühise kokkuleppe: „Toome looduse oma ellu tagasi – tagame elurikaste ja vastupanuvõimeliste ökosüsteemide pikaajalise ja püsiva taastumise.“ Ta lisas, et nii planeerimis- kui elluviimisprotsess peab toimuma avatult, usaldusväärselt ja koostöiselt — seda riigiasutuste, partnerite, kogukondade, maaomanike kui ka teadlaste vahel. Need põhimõtted on tema sõnul olnud olulised seni ja saavad suunama ka edasist tegevust.

Kiis rõhutas, et kuigi avalikkuses on tõstatunud küsimus, kust taastamise kohustus tuli ja miks seda üldse vaja on, on tegelikult taastamistööd olnud Eesti looduskaitses ja metsanduses loomulik praktika juba aastaid. Eestil on tugev kogemus kaitsekorralduskavade kaudu ning seetõttu ka hea lähtepositsioon Euroopa Liidu tasandil kavandatud suurte eesmärkide täitmiseks. 2024. aastal sündinud ajalooline EL kokkulepe – looduse taastamise määrus – kohustab liikmesriike viima2050. aastaks taastamistööd ellu kõigil seda vajavatel ökosüsteemidel, alustades kaitstavate liikide elupaikadest, aga ka laiemalt metsadest, märgaladest ja jõgedest kuni põllu- ja linnaökosüsteemideni.
Järgnevad kaks aastat on olulise tähtsusega: tuleb kokku leppida, mida, kus ja mis mahus taastada, ning kehtestada mõõdikud, mis lubavad hinnata töö tegelikku mõju. Samal ajal muutub järjest olulisemaks rahastuse leidmine – nõudlus kasvab, kuid praegused võimalused on piiratud. Seni on Euroopa Liidu rahastus olnud oluline element, millega elurikkuse taastamistöid tehes on saanud arvestada.
Uutest suundadest rääkides tõi Kiis välja, et Eesti riik on käesolevast LIFE programmist ette valmistanud suure taotluse projektis LIFE SNAP RESTore2Connect, mis tegeleb elupaikade taastamise ja sidususe tagamisega. Sealjuures on eesmärk koostöö tugevdamine looduskaitses. Projekti kaudu on võimalus saada looduse taastamisse järgmiseks 10ks aastaks 33 miljonit eurot.

Lisaks töötab Euroopa Komisjon välja elurikkuse ühikud (nature credits), mis võiks tulevikus toimida sarnaselt vabatahtlikule süsinikuturule. See looks uue majandusliku motivatsioonimudeli, kus elurikaste elupaikade taastamine ja säilitamine muutuks mõõdetavaks ning turul kasutatavaks väärtuseks.
Lisaks keskkonna- ja looduskaitsepartneritele on alustatud koostöövõimaluste kaardistamist Kaitseministeeriumiga. Sama teed on mindus näiteks Leedus, kus taastatakse märgalasid strateegilistes piiriäärsetes piirkondades, ühendades nii keskkonna kui ka julgeolekuvajadused.
Kiis rõhutas, et looduse taastamine vajab ühiskonnas selgemat, arusaadavamat ja läbipaistvamat kommunikatsiooni, et vältida väärarusaamu ning tugevdada usaldust. Kavandamisel on looduse taastamise hea tava, koostöö sotsiaalteadlastega ning rahvakogu käivitamine, et viia arutelud ja otsused ametkondadest laiema avalikkuseni.
Vaata täispikka ettekannet siit.