Matsalu rändekaamera alustas ülekannet Matsalu põhjakaldal
Rändekaamera on taaskord üles seatud lindude rände jälgimiseks Tuulingu rannaniidule Haeskas Matsalu lahe põhjakaldale. Kätte on jõudnud aeg, kus Arktikast tulevaid hanelistest rändajaid võib näha tohutul hulgal rannaniitudel ja põldudel toitumas ning ka peatumata üle lendamas.
Rändekaamera nädala kestnud testaja jooksul kogusin video jaoks noppeid rannaniidul toimunud sündmustest. Esimesed suured valgepõsk-laglede rändeparved jõudsid siia juba 25. septembril ning 27. septembriks oli neid enne edasilendu kogunenud tuhandeid. Samal päeval, kui Tuulingu rannaniit kihas valgepõsk-lagledest, käis Eesti looderannikul RMK Põõsaspea linnuonni ja Osmussaare vahelt läbi metsik mustlaglede ränne, neid loendati päeva jooksul kokku lausa 40 000 lindu. Siia Haeska linnutorni naabrusse ja üldse Matsallu satub mustlaglesid rändel peatuma aga väga harva. Valgepõsk-lagled, nagu teisedki rändajad, jõuavad siia rannaniidule lainetena sõltuvalt peaasjalikult ilmaoludest. Kahel öökülma ja hallaga alanud päeval ei paistnud rannaniidul ühtegi laglet. Nüüd on nad jälle siin.
Ornitoloogide sõnutsi panid Soomest tulnud sookured lõviosas Eestist suora (otse) läbi Ungari suunas ega peatunudki siin ja praeguseks on Matsalu kurgedest tühi, kuid anti lootust, et neid tuleb natuke veel. Mina nägin sookurgi viimati Lihula mõisa kohal tiirutamas Matsalu Loodusfilmide Festivali avapäeval 24. septembril, see oli ilus vaatepilt ja mõjus sümboolselt.
Pardid videos, kes hanede kombel rohtu nosivad, on viupardid. Suurimad viupartide rändekogumid Eestis peatuvadki just siin rannaniidul ja paljud neist seltskondadest jäävad tihti ka kaamera vaatevälja. Viupardid on sügisrändel konkurentsitult kõige arvukamad rändajad partide seas ja nende ränne kestab kindlasti veel oktoobri lõpuni.
Suitsupääsukest nähti siinkandis veel 29. septembril, ehk on neid veel tänagi. Aga mis võiks ühist olla suitsupääsukesel ja hõbehaigrul? Tundub ehk sama palju ühist olevat kui seal ja käol.
Aga, kes otsib, see leiab – üle poole sajandi tagustest sündmustest. Mõlemad linnuliigid on olnud Austria Vabariigi rahvuslinnud, suitspääsuke oli, hõbehaigur on tänini kandnud Austria rahvuslinnu tiitlit alates 1964. aastast. Suitsupääsukese staatus Austria Vabariigi rahvuslinnuna jäi küll üürikeseks, kestes vaid paar aastat. Tõsi on, et Austria kuulutas suitsupääsukese oma rahvuslinnuks 12. aprillil 1962. aastal ja Eesti rahvuslinnuks sai suitsupääsuke samal aastal seitse kuud hiljem 26. novembril. Vaat, kus lops! On parem ning ehk õigem mõelda, et Austria Vabariigi otsus ilma igasuguse tseremooniata rahvuslinnu staatust muuta hõbehaigru kasuks tehti puhtalt liigikaitselistel kaalutlustel, sest hõbehaigur oli sel ajal Austria suurima järve Neusiedeli ääres hävingu äärel ning vajas tähelepanu.
Praegu on Austria rahvuslinnud hõbehaigrud videos siin Eesti merelahes pilliroo servas madalas vees ja püüavad rahulikult väikseid kalu ja muud söögipoolist. Hõbehaigrud pole meie mail elanud kaua, esimese katse pesitseda tegid nad siin alles 2008. aastal, nüüdseks on neid Lääne-Eestis juba sadu paare. Neil läheb hästi ja nad on tulnud, et jääda.
Tavapäraste rändlindude kõrval on läänepoolses Eestis märgatud sel sügisel ka haruldasemaid rändajaid. Põõsapeal nähti rändamas Siberi tõmmuvaerast, Puises roosat kuldnokka, Põgari-Sassi luhtadel rabapistrikke.
Vaatame siis tähelepanelikult, kas Tuulingu rannaniidule satub ka mõni haruldus. Ise loodan, et ehk mõni punakael-lagle rändab koos valgepõsk-lagledega meie kaamera eest läbi.
Isegi pime öö võib pakkuda kannatlikule vaatajale pisut elevust, seni on siin pimeduses nähtud kolmel korral kährikut ja korra ilvest…
