Üks tähelepanuväärne põlispuu, tavatult arvukate harudega mänd kasvab juba sajandeid Merikülas Narva-Jõesuu–Hiiemetsa maantee ääres. Tal on kandev roll Narva ja ümberkaudsete elanike omanäolistes traditsioonides ning vägev puu on inspireerinud kuulsat vene maalikunstnikku maalima.
Meriküla mänd ehk Šiškini mänd, rahvasuus kutsutakse ka Musumänniks, on 1997. aasta andmetel ümbermõõduga 4,1 meetrit (1,3 meetri kõrguselt) ning 19 meetrit kõrge. Paari päeva eest mõõtsin männi tüve ümbermõõdu maapinna lähedalt ja sain tulemuseks 5,2 meetrit. Kui vana see haraline mänd on, ei teagi.
Ivan Šiškin olevat tihti käinud külas kunstnik Nikolai Horjakovil, kelle suvila asus Merikülas männi lähistel. Šiškinile olevat meeldinud selle männi juures sageli istuda.
Maalikunstniku Ivan Šiškini nimega seostub paljudele maal “Hommik männimetsas”, mida ilmselt rohkem tuntakse Šiškini “Kolm karu” nime all. Seos selle kuulsa maali ja Meriküla ning Narva-Jõesuu ümbrusega olevat selles, et männimetsa motiiv on maalitud kuskil Narva-Jõesuu männikus.
Vähem on ehk teada sellest, et 1889. aastal valminud õlimaali ei maalinudki Šiškin üksi, vaid tal oli ka kaasautor Konstantin Savitski, kes täiendas maali karudega. Algul olevat ta maalinud kaks karu ning hiljem veel kaks juurde, ja tore küll, teos on kuulsaks saanud just “ Šiškini kolm karu” nime all. Šiškin pole aga oma “Hommik männimetsas” maalile ühtegi karu maalinud, kuigi neid on ju seal neli. Miks aga kaasautorist Savitskist peaaegu ei teatagi, tuleneb sellest, et vene metseen ja kunstikoguja Pavel, kes maali ostis, võttis nõuks Konstantin Savitski signatuuri maali servast lihtsalt eemaldada. Selline lugu siis kuulsa maaliga, millel vene karud Narva-Jõesuu metsas.
Meriküla mändi ehk kohalike suus Musumändi on aastakümnete jooksul külastanud tuhandeid Narva ja Narva-Jõesuu pulmalisi. Põhiliselt vene elanikkonna hulgas teeb männi tähtsaks just teadmine, et seda on Narva-Jõesuu kandis puhates maalinud kunstnik Šiškin.
Tava kohaselt pruutpaarid suudlevad männi all. Vältimatu tava on männile ohverdamine, mis väljendub männi okstesse värviliste riideribade sidumises ning männi tüve vastu tühjade vahuveinipudelite purustamises. Aastaid tagasi korraldatud männi ümbruse puhastamistööde käigus viidi sealt ära enam kui kahe meetri paksune pudelitest ja nende kildudest koosnev kiht.
Mitte ülearu loodussõbralike riituste tagajärgi on püütud pisutki kanaliseerida-tsiviliseerida moel, et juba aastaid on männi kõrval graniitrahnuke, mille pihta võib männi tüve säästes abieluõnne nimel mõnuga pudeleid purustada, killud aga pudenevad kivimüraka ees olevasse paekiviäärisega auku. Ehk puruneb nii tüve pihta pudeleid vähem…
