Metsis tikub karjääri

Blogi
07.05.2019
Margus Pensa elurikkuse ja seire spetsialist
elurikkuse ja seire spetsialist

Kui metsakasvataja Tiia Stroo koos töölistega ühel lumisel aprillihommikul Sirgala karjääri jõudis, oli metsisekukk juba kohal ja võttis platsi autokatusel, kus oma kehavõlusid ja lauluoskust kogu ilmarahvale imetlemiseks lahkesti näha-kuulda pakkus.

Iseenesest ei oleks ühes järjekordses „hulluks“ läinud metsisekukes ju midagi iseäralikku, kui see mitte ei oleks esimene dokumenteeritud isametsis, kes ca 70-60 aasta järel ajaloolise Viivikonna küla ja Apsare metsavahikoha vahele jäävas nüüdseks igaveseks kadunud Anisoo piirkonnas taas sabasuled lehvi on löönud.

Tõsi, Sirgala ja Viivikonna põlevkivikarjääri rekultiveeritud puistangutel on metsiseid nähtud varemgi. Minul endal oli selline juhus sajandivahetuse paiku, kui karjäärimetsas põdrapabulaid loendades ühe metsisekuke maast lendu ajasin. Metsakorraldaja Sven Saaver on korduvalt sattunud karjäärimännikutes metsisejunnidele (ka ses samas kohas, kus sel kevadel see hullmetsis oli), analüütik Janek Tarto aga nägi paar aastat tagasi talvel harvendusraielanki kontrollides koguni kuut metsisekana mändidel toitumas.

Kõik need kohtamisjuhud jäävad vanemasse karjäärimetsa, kus mändide vanus küünib üle 50 aasta. Soome teadlaste tähelepanekute järgi muutub just sellises vanuses männik taas metsisele sobivaks. Sirgala-Viivikonna põlevkivikarjäärikompleksi põhjaosas moodustavad 50aastased männikud ühtlase metsamassiivi, mis on samuti metsise jaoks soodne tegur (ühtlane metsamassiiv nimelt). Seega pole ilmselt liialdus väita, et vanemad karjäärimetsad on muutunud Alutaguse põhjaosa metsiste elupaiga osaks. Loodetavasti on tänavune „hull“ metsis esimene pääsuke, kellele peagi järgnevad „normaalsed“ metsisekuked ning munevad metsisekanad.

Mõistagi saab arvata ka pessimistlikult: metsis ei levi karjäärimännikutesse mitte seepärast, et need on muutumas sobivaks elupaigaks, vaid seetõttu, et mujal on veelgi halvem. Sestap jäävad teadaolevad põhjapoolsed elupaigad tühjaks ning vähesed alles jäänud metsised kolivad karjäärimännikutesse, kus nad vaikselt hääbuvad.

Kuidas asjad tegelikult on ja lähevad, seda näitab aeg või siis põhjalikum metsiste leviku analüüs Narva karjääris ning sellest põhja jäävates metsades.

Metsis auto katusel

Tiia Stroo jäädvustus Sirgala karjääris paradeerivast metsisekukest.

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

RMK lammutab kalade liikumist takistanud Kotka paisu 

Eesti riik ja Kotka paisuga seotud kinnistu hoonestusõigust omav ettevõte AS Generaator jõudsid kokkuleppele lõpetada aastatepikkused kohtuvaidlused. RMK alustab Lahemaa rahvuspargis Valgejõel asuva Kotka paisu lammutustööde ettevalmistustega. Tööde tulemusel kaob Valgejõe kõige olulisem kalade rändetõke.
07.11.2025
Uudis

RMK-s küpseb mõte rajada puulatvade rada

RMK külastuskorraldusosakond vaeb ideed rajada puulatvade rada. See võimaldab külastajatel tutvuda loodusväärtustega uudsel keskkonnahoidlikul viisil, liikuda puude võrade tasandil, pakkudes ainulaadset vaadet metsale ja ümbritsevale loodusele maastikule jälgi jätmata.
07.11.2025