Kui metsakasvataja
Tiia Stroo koos töölistega ühel lumisel aprillihommikul Sirgala karjääri jõudis,
oli metsisekukk juba kohal ja võttis platsi autokatusel, kus oma kehavõlusid ja
lauluoskust kogu ilmarahvale imetlemiseks lahkesti näha-kuulda pakkus.
Iseenesest ei oleks ühes järjekordses „hulluks“ läinud
metsisekukes ju midagi iseäralikku, kui see mitte ei oleks esimene
dokumenteeritud isametsis, kes ca 70-60 aasta järel ajaloolise Viivikonna küla
ja Apsare metsavahikoha vahele jäävas nüüdseks igaveseks kadunud Anisoo
piirkonnas taas sabasuled lehvi on löönud.
Tõsi, Sirgala ja Viivikonna põlevkivikarjääri
rekultiveeritud puistangutel on metsiseid nähtud varemgi. Minul endal oli selline
juhus sajandivahetuse paiku, kui karjäärimetsas põdrapabulaid loendades ühe
metsisekuke maast lendu ajasin. Metsakorraldaja Sven Saaver on korduvalt
sattunud karjäärimännikutes metsisejunnidele (ka ses samas kohas, kus sel
kevadel see hullmetsis oli), analüütik Janek Tarto aga nägi paar aastat tagasi talvel
harvendusraielanki kontrollides koguni kuut metsisekana mändidel toitumas.
Kõik need kohtamisjuhud jäävad vanemasse karjäärimetsa, kus
mändide vanus küünib üle 50 aasta. Soome teadlaste tähelepanekute järgi muutub
just sellises vanuses männik taas metsisele sobivaks. Sirgala-Viivikonna
põlevkivikarjäärikompleksi põhjaosas moodustavad 50aastased männikud ühtlase metsamassiivi,
mis on samuti metsise jaoks soodne tegur (ühtlane metsamassiiv nimelt). Seega
pole ilmselt liialdus väita, et vanemad karjäärimetsad on muutunud Alutaguse
põhjaosa metsiste elupaiga osaks. Loodetavasti on tänavune „hull“ metsis
esimene pääsuke, kellele peagi järgnevad „normaalsed“ metsisekuked ning munevad
metsisekanad.
Mõistagi saab arvata ka pessimistlikult: metsis ei levi
karjäärimännikutesse mitte seepärast, et need on muutumas sobivaks elupaigaks,
vaid seetõttu, et mujal on veelgi halvem. Sestap jäävad teadaolevad põhjapoolsed
elupaigad tühjaks ning vähesed alles jäänud metsised kolivad
karjäärimännikutesse, kus nad vaikselt hääbuvad.
Kuidas asjad tegelikult on ja lähevad, seda näitab aeg või siis põhjalikum metsiste leviku analüüs Narva karjääris ning sellest põhja jäävates metsades.
Tiia
Stroo jäädvustus Sirgala karjääris paradeerivast metsisekukest.