Metsisest Rail Baltica trassil

Blogi
06.09.2019
Kristi Parro

28. augusti Eesti Ekspressis ilmus Mikk Salu artikkel sellest,
kuidas Lõuna-Pärnumaal plaanitakse võtta kaitse alla Kõveri-Ilvese metsise
püsielupaik. Vaidlusi tekitab ala suurus – kui Keskkonnaameti esialgne
ettepanek oli võtta kaitse alla 7337 hektarit, siis RMK ettepanek oli võtta
kaitse alla 257 hektarit. Mustvalge vastanduse kõrval ei jätkunud lehes paraku ruumi
sisulistele argumentidele, millele tuginedes metsise kaitse üle arutletakse ega ka sellele, et lisaks 257
hektari kaitse alla võtmise ettepanekule arvas RMK raiest välja 882 hektarit.
Täna ollakse protsessi algusfaasis ning lõpptulemus sõltub ekspertide edasiste
tegevuste tulemustest.

Teemapüstitus lähtub uuringust, mille Eesti
Ornitoloogiaühing viis läbi selleks, et selgitada välja Rail Baltica rajamisega
tekkiv kahju metsise asurkonnale ja pakkuda välja leevendusmeetmeid. Uuring nimetab,
et Rail Balticu otsene mõju antud piirkonnas on trassi kulgemine läbi kahe
metsise mängupaiga (Venemurru soo mängupaik ja Saki mängupaik). Nende kahe
mängupaiga pindala kokku on 254 ha. Muude raudteetaristust tulenevate võimalike
ohutegurite üle aruanne ei arutle.

Kaitsemeetmena pakkus ühing välja, et kaitse alla tuleks võtta
8664 hektarit maad. Keskkonnaamet kärpis numbrist välja eramaad ja otseselt
raudtee ehitusega seotud alad ning tegi keskkonnaministeeriumile ettepaneku võtta
kaitse alla 7337 hektarit. Ministeerium arutas ettepanekut RMK-ga, kes leidis,
et loodav kaitseala peab olema proportsioonis ornitoloogiaühingu uuringus välja
toodud negatiivsete mõjudega. Vaidluse tuum peitub küsimuses, miks peab
olukorras, kus uuringus nimetatakse negatiivseks mõjuks kahe metsisemängu
hävimist (kogupindalaga 254 ha), võtma täiendavalt kaitse alla 7300 hektarit?

Oma analüüsis tõi RMK välja järgmised argumendid:

  1. Juba praegu on kõnealuses piirkonnas kaitse all
    kolmandik riigimetsast, 4334 ha.
  2. Metsise olemasolu piirkonnas on teada vähemalt
    viimased 100 aastat. Teada on ka see, et metsisemängud aeg-ajalt kolivad.
  3. Olemasolevad seireandmed kinnitavad, et senistel
    kaitsemeetmetel on olnud positiivne mõju. Ornitoloogiaühingu uuringuala
    moodustab osa metsise Soomaa tuumalast, kus vastavalt 2017. aasta
    seirearuandele[1] on
    seireperioodide 2009-2012 ja 2013-2017 võrdluses metsisekukkede arv mängudes
    suurenenud 89 isendi võrra. Metsisekukkede arv on suurenenud nii Soomaa
    tuumalal tervikuna, uuringuala ümber 10 km raadiuses kui ka uuringualal.
  4. Tulenevalt sellest, et praegused kaitsemeetmed
    töötavad ning et Rail Baltica trass kaotaks kaks metsise mängupaika (kokku 254
    ha), tuleb keskenduda ümberasumisvõimaluste loomisele nende lindude jaoks,
    kelle mängupaik kaob.
  5. RMK on seisukohal, et kuigi ka olemasolevad
    sihtkaitsevööndid ja Keskkonnaregistris registreeritud mängupaigad tagaksid
    Venemurru soo ja Saki mängupaikade kukkede ümberasumise, siis kindlustamaks
    valikute mitmekesisust Rail Baltica valmimise ajaks, on mõistlik laiendada
    kaitstava metsa pindala.

Kaaludes erinevaid argumente otsustas Keskkonnaministeerium,
et esialgne kaitse tagatakse aladel järgmiselt:

  1. Koheselt võetakse kaitse alla täiendavalt 257
    ha. See number on saadud analüüsides metsisemänguks sobivaid puistuid Rail
    Baltica trassi raadamise tõttu hävivate mängude lähikonnas, mis on praegu
    asustamata ja kuhu metsise mängud võiksid liikuda.
  2. RMK kaitseb Rail Baltica trassil asuvaid
    mängupaiku kuni trassi rajamiseni.
  3. Keskkonnaministeeriumi haldusala sisemise
    kokkuleppe alusel ei kavanda RMK raieid 882 hektaril piirkonna
    metsisepopulatsioonile olulistes elupaikades kuni Kõveri-Ilvese kaitseala
    ametliku menetlus lõppemiseni. Menetluse käigus selgub lõplikult kaitstavate
    metsade pindala, piirid ja majandamistingimused.  

Piirkonna
metsisepopulatsioonile oluliste elupaikade lõplikud kaitstavate metsade
pindala, piirid ja majandamistingimused selguvad teise protsessi ehk Kõveri-Ilvese
kaitseala menetluse käigus, mille raames ei kavanda RMK menetluse lõpuni
piirkonnas raieid täiendaval 882 hektaril.

Loe täpsemat RMK ettepanekut:

RMK ettepanek metsise lokaalsele asurkonnale Rail Baltica Pärnu-Ikla trassilõigust tulenevate negatiivsete mõjude leevendamiseks. Tugineb Eesti Ornitoloogiaühingu jaanuaris 2019 koostatud analüüsile. 


[1] Elustiku mitmekesisuse
seire alamprogrammi seiretöö. Metsise mängud. 2017 aasta aruanne.
Keskkonnaagentuur 2017.

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

RMK ja Hiiumaa vald jõudsid Saarnaki pärandkultuuri säilimises lahenduseni

Riigimetsa Majandamise Keskus ja Hiiumaa vald sõlmisid kokkuleppe, millega saab vald Saarnaki ja Hanikatsi kultuuriväärtust omavate kinnistute uueks omanikuks.
14.02.2025
Uudis

Tuulealade oksjonil laekus pakkumisi 17 arendusalale

Tuuleenergia arendamispotentsiaaliga riigimaade enampakkumisel esitasid taastuvenergia arendajad pakkumisi kokku 17 tuulealale üle Eesti. Arendusplaanide õnnestumisel saavad ettevõtted ligi neljaks aastakümneks õiguse kasutada riigimaid tuuleparkide rajamiseks ja opereerimiseks, teatas Kliimaministeerium.
13.02.2025