Mikk Marrani intervjuu Kuku raadiole: RMK tööd ja tulemused 2024. aastal
RMK juhatuse esimees Mikk Marran andis intervjuu Kuku raadio saatele „Sihik“, millega võeti kokku 2024. aasta tööd ja tulemused. Intervjueerisid Ainar Ruussaar ja Timo Tarve.
Kevad on eelmise aasta kokkuvõtete tegemise aeg ja RMK jaoks oli see käimasoleva arengukava (2024-2028) esimene aasta. Neljandik arengukavast on läbi, kas ka neljandik seatud eesmärkidest on täidetud?
Jaa. Oli väga töine ja edukas aasta. Arengukava täitmine läheb väga hästi. Meil on olnud esimesed asutusesisesed “kokkupõrked”, et kas nii või teisiti. See näitab kõige paremini, et me liigume õiges suunas. Vaieldakse, aga leitakse õige tee, kuidas edasi minna. Suur tänu kõikidele metsameestele ja – naistele, kes igapäevaselt väga olulist ja väga rasket tööd teevad – metsa kasvatavad. Meil läheb hästi ja töö käib.
Te olete Eesti suurim kinnisvaraomanik. RMK valduses on enam kui 1,4 miljonit hektarit maad. Kui palju nendel maadel metsa kasvab?
RMK kätte on usaldatud väga suur osa Eesti riigimaast. Maa on teatavasti vara ja selle varaga tuleb luua väärtust. Väärtust Eesti inimesele ja väärtust Eesti loodusele.
Väga suur osa meile usaldatud maast on looduskaitsealune maa, aga meil on ka maa, kus kasvab majandusmets. Seda on umbes 600 000 hektarit. Meie ülesanne RMK-s ongi tagada meie ühise vara, Eesti riigi majandusmetsa tootlikkus ja kasvatada seal võimalikult kvaliteetset metsa. Loomulikult samal ajal jälgides, et meie tegevuste mõju loodusele oleks võimalikult väike. Seda ütleb ka meie uus strateegia.
Kui me räägime nüüd puiduvarumisest, tahan rõhutada seda, et metsa kasvatamine on väga pikk protsess. Kui teeme raietöid metsas, paneme alati uue metsapõlve kasvama. Samal ajal ka väga suure osa rahast investeerime kohe metsa tagasi. Me varume seemned, me kasvatame taimed, teeme noores metsas hooldustööd, me rekonstrueerime või ehitame juurde metsateid, me hooldame oma maaparandussüsteeme.
Kui me räägime tulust, mis riigimetsast tuleb, siis me teeme väga palju looduskaitsetöid. RMK on kõige suurem looduskaitsetööde teostaja. Me taastame liikide elupaikasid, pakume looduses liikumise võimalusi kõigile Eesti elanikele ning pakume loodusharidust.
Lõpuks ja mitte vähemtähtsana, me kanname ka riigi tuluna, dividendina, raha riigieelarvesse.
Riigimetsa müügitulu on vist viimastel aastatel kogu aeg kasvanud.
Riigimetsa müügitulu kasvas väga jõudsalt aastatel 2022 ja 2024, pärast seda, kui Venemaa alustas täiemahulist sõda Ukrainas. Hinnad läksid üles. Kui me räägime aastast 2024, siis puiduhinnad olid mõnevõrra languses – 6 eurot iga tihumeetri kohta keskmiselt vähem, kui keskmine hind aastal 2023.
Kui me räägime riigimetsa müügitulust ja sellest summast, mida RMK maksab riigikassasse, siis milline osa tuludest läheb uude metsa?
Päris suur osa, kindlasti julgelt pool läheb tagasi metsa investeeringuna. Taimede kasvatamine, istutamine, noores metsas tehtavad hooldustööd, metsateed ja maaparandussüsteemid, hooldusraied nõuavad kõik igal aastal väga palju tähelepanu.
Kui palju tuleb omaniku ootusele vastu vaielda? Omanikul on ka kindlasti oma arvutused, eriti väga kõhna eelarve ja eelarvemiinuse juures.
Väga täpne küsimus, sest need arutelud, et meil omaniku, võiks öelda isegi et omanikega algavad, sest riigieelarve strateegia koostamine läheb valitsusel lahti juunikuus.
RMK on seal erinevate suundade keskel. Ühelt poolt on omanikult ootus, et me teeksime maksimaalselt looduskaitsetöid, et me tagaksime Eesti inimestele võimaluse looduses aega veeta. See kõik nõuab kulusid.
Me ostame ka erametsaomanikelt kokku looduskaitsealuseid maid, eelmisel aastal umbes 8 miljoni euro eest. Ja samal ajal on riigieelarvestrateegias ette nähtud RMK dividendimakse koos maksudega umbes 51 miljonit eurot aastas.
Ütlen ausalt, kui me vaatame raiemahtusid, mis hakkavad järgmistel aastatel riigimetsas langema, siis kõike korraga enam saada pole võimalik. Nüüd ongi arutelu koht koos energeetika- ja keskkonnaministriga ja tõenäoliselt ka rahandusministriga, et kuhu see tasakaalupunkt sättida.
Aasta eest rääkisite, et RMK pöörab rohkem tähelepanu märgalade taastamisele. Mida kavatseb RMK ära teha?
Meil on tõesti suured plaanid. Kogu arengukava perioodi jooksul on meil kavas taastada erinevaid elupaikasid umbes 20 000 hektari ulatuses. 2024 oli ettevalmistav aasta, tegime töid umbes 2200 hektaril. See näitab, et järgmistel aastatel peame suure tempo saavutama.
Väga palju tähelepanu on viimastel aastatel pööratud metsisele, lendoravale. Oleme lõhkunud paisusid kalateedelt. Samal ajal on ka Põlula kalakasvandus teinud väga head tööd ja kasvatanud kalu, kes on ohustatud liikide kategoorias.
Kas me jätkuvalt saame tõdeda, et Eestis pole kunagi nii palju metsa olnud?
Nii on. Eelmisel aastal panime maha umbes 21 miljonit taime. Istutusperiood on kohe käima minemas. Plaan on maha panna 20,3 miljonit taime. Umbes 9 miljonit kuuske, 9 miljonit mändi, 2,5 miljonit kaske ja sangleppa ka juurde.
Siit ka üleskutse. 23. mail on suur RMK metsapäev, kus me kutsume kõiki eestlasi metsa istutama. See on nii äge tegevus, tulla üksi, tulla perega, tulla kollektiiviga ja teha seda päris tööd.
Kui palju RMK väga populaarseid puhkealasid ja loodusradasid külastati. Kas mõni üle-Eestiline matkatee on ka plaanis?
Meil on plaane palju. Eelmine aasta oli meil rekordaasta külastatavuselt. Tavapäraselt oleme jäänud 2,9 või 3 miljoni piiresse, aga eelmisel aastal oli külastusi 3,2 miljonit korda.
Keila-Joa park, Oru park, Taevaskodade rada, Viru raba on jätkuvalt populaarsuse edetabeli tipus.
Aga meil on ka uusi ägedaid mõtteid. Näiteks planeerime praegu ühte matkarada puude latvadesse. Tahame anda inimestele perspektiivi, kuidas on vaadata maapinnale kõrgelt. Inimesed saavad kõndida n-ö lindude kõrgusel. Praegu oleme siiski alles planeerimisfaasis.
Teine põnev idee on teha üks matkarada vee peale. Eestit läbiv n-ö veematkarada. Kas siis kanuuga, süstaga või mõte muu ujuvvahendiga läbitav. Meil on plaan tee peale rajada kohad, kuhu oma sõiduvahend kinnitada, panna telk üles, teha süüa ja järgmisel päeval jätkata teekonda. Ootan põnevusega, kuidas see planeerimine edasi läheb.
