Milleks taastada Pärnumaa soid ja soometsi?

Blogi
20.02.2024
Mihkel Järveoja looduskaitseprojektide koordinaator

Pärnumaal on palju kaitsealasid, mille kaitse-eesmärkide hulka kuulub märgade elupaikade kaitsmine ja taastamine. Suur osa soometsadest, ka kaitsealadel, on kuivendusest mõjutatud ja maastikult kadunud või kadumas. Kõige lihtsam viis nende väärtuslike koosluste säilitamiseks on kuivenduskraavide sulgemine, mis aga võib tekitada kohalikke häiringuid nii ökosüsteemis kui ühiskonnas.

Kikepera looduskaitseala sihtkaitsevööndites plaanitakse taastamistöid ligi 1800 ha suurusel alal ja taastamiskava on pannud kokku Eestimaa Looduse Fond koos Tartu ülikooli ja RMK-ga. Kava kooskõlastamise ja tutvustamise käigus on tekkinud ka avalik arutelu töö eesmärkide ja võimalike tagajärgede osas. See on igati normaalne osa taastamistööde kavandamise protsessist. 

Selgitasime teemat Pärnu Postimehe arvamusloos “Milleks taastada Pärnumaa soid ja soometsi?”

Kikepera taastamiskava esimese versiooniga saab tutvuda siin

 
Kikepera taastamisala üldine taastamisplaan.
Kikepera taastamisala üldine taastamisplaan.

10. jaanuaril toimus Surju rahvamajas Kikepera kuivendatud soometsade taastamiskava arutelu. On oluline, et taastamine toimuks kohalike inimeste teadmisel ja toetusel. Foto: ELF.
10. jaanuaril toimus Surju rahvamajas Kikepera kuivendatud soometsade taastamiskava arutelu. On oluline, et taastamine toimuks kohalike inimeste teadmisel ja toetusel. Foto: ELF.

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

“Püsige väikestes kohtades!” ehk millist tagasisidet sai looduskaitsekonverents 

Oktoobri lõpus kogunes Saaremaale RMK konverentsile "Elupaikade taastamine ja kaitse" suur hulk looduskaitsevaldkonna inimesi. Tagasiside põhjal olid osalejad üldjoontes rahul nii korralduse kui sisuga, kuid tehti ka asjalikke tähelepanekuid, mis aitavad järgmisi sündmusi veelgi paremaks lihvida.
04.12.2025
Uudis

Kikepera looduskaitseala veerežiimi taastamistööde korduma kippuvad küsimused

Kikepera looduskaitsealal ja Soomaa rahvuspargis algasid Tartu Ülikooli, Eestimaa Looduse Fondi ja RMK eestvedamisel veerežiimi taastamistööd. Sellelt lehelt leiab vastused töödega seotud küsimustele.
02.12.2025