Muljeid Tartu metsakonverentsi 1. päevalt

Blogi
12.08.2014
Priit Voolaid
looduskaitsetööde planeerimisjuht

Tartus algas rahvusvaheline
metsakonverents, mille teemaderingi tuumaks on seosed häiringute ja elurikkuse
vahel ning elurikkuse hoidmisele suunatud taastamis- ja majanduspraktikate
rakendamine. Ja et üritus veelgi ambitsioonikam oleks, serveeriti seda kliimamuutuste kastmes (loe “kontekstis”).

Põnevat kuulamist oli omajagu. Programmi
sissejuhatavas osas esinenud Sylvie Gauthier esitles metsase Kanada
metsamajanduse strateegiaid väga mastaapsete looduslike häiringute tingimustes.
Kanadas loomulikult on vist kõik metsaga seonduv väga mastaapne. Aga fakt, et
metsaraie põhjustatud, st. otseselt inimtekkelised häiringud moodustavad
kõigest kolmandiku kõigist sarnastest sündmustest (peamiselt metsapõlengutest), on päris kõnekas.
Klassikana esitleti võrdlust metsa vanuselise struktuuri erinevusest
maastikus, kus häiringutena domineerivad lageraied ja aladel, kus selleks on
metsapõlengud. 100 a. vanuse raietsükli puhul 100 aastast vanemaid puistud
on maastikus nulli lähedal. 100. aastase metsapõlengu tsükliga protsess loob aga võimalused
oluliselt vanemate puistute kujunemiseks – looduslike häiringute tingimustes
oleks 37% puistutest vanemad kui 100 aastat. Näiteks Newfoundlandis on üle 100
aasta vanust metsa rohkem kui 80%! Huvitav oli veel kuulda, et Kanada
arvestab  raiemahtude määramisel ka
looduslike häiringutega. Raiete ja looduslike häiringute läbi nö. kaotatud
metsavaru ei ületa aastases lõikes puistute juurdekasvu – veelgi enam, seal on
isegi piisavalt varu. Küll aga teeb kanadalasi 
murelikuks kliimamuutuste põhjustatud sagenenud põlengud, mis võivad
jäktusuutliku metsamajandamise tänase tootluse juures märksa keerulisemaks
muuta.

Kanadas üritavad metsamajanduse praktikad
matkida looduslike häiringute dünaamikat, häiringute järgset puistu struktuuri
ja selle ruumilist ulatust. Üldse oli sellise matkimise tähtsus elurikkusele
konverentsil läbivalt popp teema. Paari kuuldud ettekande puhul esitleti selle
lähenemise mõjusid häiringujärgse sanitaarraie puhul. Kas tormi
tuuleheite- või murru koristamisega tehakse palju kahju? Eri liigirühmade
reaktsiooni uurinud seltskond (ettekandjana Simon Thorn) jagas liigid
võitjateks ja kaotajateks. Sanitaarraiest on negatiivselt mõjutatud samblikud,
samblad, seened ja saproksüülsed mardikad. Võidavad näiteks aga jooksikud,
lutikalised ja limused. Kui asi veel rohkem aga pulkadeks võetakse, selgub, et
võitja-liigirühma kuulub ka kaotajaid. Sageli on nende puhul tegemist
kaitsekorralduslikult olulisemate liikidega… Sarnane analüüs linnukooslustse
kohta väga põhjapanevaid järeldusi välja ei toonud (Sinja Werneri ettekanne),
vähemalt ei olnud need statistiliselt olulised.

Asko Lõhmuse ettekanne oli enne lõunale
minekut selline korralik löök munadesse 🙂 Vähemalt mulle tundus see nii. Ma ei
suutnud tema teoreetilise arutluskäiguga kaasa minna, aga tema esitluse
kokkuvõte pani küll muigama. Sisuliselt seadis Asko kahtluse alla kõigi
eelnevate ja järgnevate ettekandjate fookuse matkida praktikas looduslikke
häiringuid. Liikide adaptsioonide arengu viljakas pinnas ongi uudsetes
kooslustes (novel ecosystems). Elurikkuse säilitamisel peaksime keskenduma nö.
traditsioonilisele looduskaitsele elupaikade kaitsmise näol ja märgitud uudsete
koosluste uurimisele.

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

ERKO SOOLMANN: kohalik kogukond ja omavalitsus saavad asulate lähedastes metsades tööde planeerimisel rohkem kaasa rääkida

On juba heaks tavaks saanud, et asulalähedastes metsades tehtavad raietööd arutame kohalike kogukondadega läbi. Nüüd on RMK tegemas ettevalmistusi, et alustada sellel aastal metsatööde planeerimisega kogukondi senisest veelgi enam kaasates.
07.02.2025
Metsamees

Ilmar Paal: 30 aastat metsakasvatajana

RMK Kirde regiooni metsakasvatusjuht Ilmar Paal on oma sõnul kolmandat põlve metsavaht, ehkki metsavahina on ta ametis olnud üksnes koolipraktikate ajal. Küll töötasid metsavahina tema vanaisa ja isa.
05.02.2025