Mustikad ja karud

Blogi
24.07.2015
merike.bezrodnaja

Käes on õige aeg seada sammud mustikametsa.

Paigus, kus kevadel õites mustikapuhmad öökülmadest
näpistamata jäid, sinetavad-mustavad nüüd maitsvad marjad.

Mustikaaeg meelitab meid ja karusid
marjametsa. Arvata võib, et seal kus ott mustikaid sööb, on selle metsa parim
mustikakoht – seda karu teab. Marjulisedki püüavad leida parimaid marjakohti, sestap
on marjaajal tõenäosus suurem karuga samasse metsa sattuda ja paremal-halvemal
juhul isegi suure loomaga silmitsi seista.

Meie laantes on umbes kolmveerand tuhat
karu, kuid pelgalt hirmust suurima kiskja ees ei peaks keegi jätma metsa minemata. Karud, nagu teisedki meie suurkiskjad, on inimpelglikud ja
püüavad aegsasti pageda. Andunult ja vaikselt marju korjates peaks aeg-ajalt
siiski heitma tähelepaneliku pilgu ümbritsevale metsaalusele, et eos vältida hirmutavat
olukorda.

Lihtsamini võib marjametsas kohata eelmisel
aastal sündinud ja sel kevadel ema juurest lahkunud karupoegi, kes alles õpivad
iseseisvalt elama. Need noored kesikumõõtu karupojad on uudishimulikud ning
kogenematud ja võivad inimese lõhna haistmata päris lähedale tulla. Kükakil
marjulises võib noor mõmmik esialgu ära tunda kevadel oma teed läinud õe või
venna, kellega oleks rõõm taas kohtuda ja ta üle nuusutada. Kui loomake on aru
saanud, et tegu hoopis inimeseloomaga, põgeneb ta alati.

Sel talvel sündinud karupoegadel ei ole
veel ohuinstinkt välja kujunenud ja seetõttu võivad nad joosta metsas oleva
inimese juurde siis, kui emakaru pole neid jõudnud hoiatada. Need juhused on
muidugi üliharuldased.

Täbaram on olukord siis, kui siitsamast
mustikapuhma tagant vaatab vastu väike karukutsikas ning marjuline on jäänud emakaru ja
poegade vahele.

Sellisel juhul aitavad ehk need teadmised:

– Isegi poegi kaitstes on rünnak viimane,
mille emakaru ette võtab, sest hirm inimese ees on suur.

– Enamasti laheneb olukord karu kurja hääle
ja petterünnakuga.

– Kui karu tahab rünnata, siis teeb ta seda
neljal jalal.

– Karu ei löö kunagi käpaga, vaid hammustab
ja seda mitte tapmise eesmärgil.

– Karu tõuseb tagajalgadele selleks, et
saada paremat ülevaadet ümbrusest ja see poos pole seotud kuidagi
agressiivsusega.

Kui peakski karuga ohtlikus kauguses
kohtuma, siis tuleks proovida looma pidevalt jälgides rahulikult taganeda. Ehk
õnnestub.

Head mustikasaaki!


Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

RMK ja Hiiumaa vald jõudsid Saarnaki pärandkultuuri säilimises lahenduseni

Riigimetsa Majandamise Keskus ja Hiiumaa vald sõlmisid kokkuleppe, millega saab vald Saarnaki ja Hanikatsi kultuuriväärtust omavate kinnistute uueks omanikuks.
14.02.2025
Uudis

Tuulealade oksjonil laekus pakkumisi 17 arendusalale

Tuuleenergia arendamispotentsiaaliga riigimaade enampakkumisel esitasid taastuvenergia arendajad pakkumisi kokku 17 tuulealale üle Eesti. Arendusplaanide õnnestumisel saavad ettevõtted ligi neljaks aastakümneks õiguse kasutada riigimaid tuuleparkide rajamiseks ja opereerimiseks, teatas Kliimaministeerium.
13.02.2025