Muust ja ilmast
Paari päeva eest Pärnumaal kevade märke otsides tuli meelde eelmise aasta kevadine pööripäev hallhanede, suur-laukhanede, valgepõsk-laglede, laululuikede ja kiivitajate ohtrate rändesalkadega. Nüüd on jälle isemoodi- madalad lahed on veel kindlalt jääs, märtsi viimase nädala algul sarapuugi veel ei õitse.
Külmi öid trotsides on esimesed rändajad vähesel hulgal siiski juba saabunud.
Pealelõunased kolm soojakraadi ja päike panid põllu kohal ikka lõokesepaari lühidalt lõõritama.
Hallhaigru kopsakas koloonias olid linnud asustanud juba kolm pesa,
Matsalu kandis tegid meele rõõmsaks 19 hallhane ja 6 sookurge.
Üks suur parv koosnes aga künnivarestest, kuldnokkadest ja hakkidest.
Kui aga keegi peaks tänase ilma üle virisema siis inpireeritud varestest oleks asjakohane tsiteerida Tohisoo viimase mõisniku Carl Mothanderi kirjutatud raamatut “Parunid, eestlased ja enamlased” (esmakordselt ilmus 1943 Helsingis, e.k. 1997).
“Maailmalõputalv” 1939-1940 lasus Eesti peal nagu luupainaja. Jõuluni kestva sulailma järel langes temperatuur esimesel jõulupühal ja külm kestis vaid paari lühikese pehmema perioodiga kuni hilise kevadeni. Veel aprilli keskel oli öösiti rohkem kui kakskümmend kraadi külma.” /…/ Nägime oma silmaga seda, mida seni olime pidanud rahvajutuks: et varesed – mitte “vene varesed”, vaid elus linnud – kukkusid lennult surnult maha. Kahel korral nägin ma, kuidas varesed külas aia otsast õhku tõusid ja paarikümne meetri kaugusel maha potsatasid. See pidavat tulema mingist kopsukrambist, mis tekib lihaste ägedal liikumisel.”
Veel kukkuvatest varestest… Klimatoloog Andres Tarand vastas saatesarjas “Eesti lugu” episoodis “Jääaeg Läänemerel”, mis oli esmakordselt eetris 23.10.2010, saatejuhi küsimusele selle kohta, kas vares kukub 30-kraadise külmaga surnuks, et enne kolhoosikorda kukkusid jah, aga, nagu ornitoloog Tiit Randla ütles, et kolhoosikord tõi varestele jõukuse majja, sest toitu hakkas olema iga lauda taga. Kolhoosikorda pole enam ammu ja ei teagi, kuidas varestel siis nüüd läheks…
PS: 1867 oli Tallinna sadam mai lõpuni jääs ja kroonik Russowi andmetel kuskil 1570ndatel oli Tallinna laht jääs veel 2.juunil.
