Pool-looduslik kooslus selle üldlevinud tähenduse järgi on nähtus, mis kujuneb pika aja jooksul niitmise või karjatamise tulemusena. Loodusliku ilmega niidu rajamine nullist on midagi, mis selle tõekspidamisega justkui vastuollu läheks. Loodusliku taimestiku seemnete kogumise ja külviga üritasime Anne looduskaitsealal korrastatud jäätmaast liigirikka niidukoosluse kujunemist kiirendada.
Ettevõtmise taust on selline, et Anne kaitseala läheduses
jäävad mitmete kaitsealuste taimede kasvukohad kinnisvara arendusele ette ja
Tartu linnavalitsuse initsiatiivil otsiti võimalusi taimed ümber asustada.
Ümberasustamine kujutab endast nii taimede väljakaevamist ja ümberistutamist,
kui ka samade kaitsealuste liikide seemnest paljundamist ja nendele uue
kasvukoha leidmist.
Keskkonnaamet pakkus võimaliku ümberasustuse kohana välja
Anne looduskaitseala põhjaservas oleva jäätmaa, mille tehisliku keskkonna
kujundasid erinevatel perioodidel ladustatud pinnasehunnikud erinevat päritolu
ehitusjäätmetega. Kuna valdav osa kaitsealast paikneb riigimaal, võttis RMK-ga
ühendust Mart Meriste ettevõttest Nordic Botanical OÜ, kellelt vastavad
ümberasustamistööd tellitud olid. Meid ei pidanud pikalt veenma jäätmaa
korrastamise mõistlikkuses ja sellel hilisema külvieksperimendi korraldamises.
Augusti alguses lasime ekskavaatoril siluda pinnasehunnikud.
Tööde käigus kaeti inertsed ehitusjäätmed – betoonikamakad, telliskivid jne.
Mitte-inertse iseloomuga jäätmed koguti kokku ja anti nõuetekohaselt üle
jäätmekäitlejale. Jäätmaa korrastamine võimaldab meil ala edaspidi niidukiga
hooldada. Ümber kujundatud ala pindala oli ca 0,6 ha.
Augusti keskpaigas soosis ilm niidutaimestiku seemnete
kogumist ja nende paralleelset külvamist ettevalmistatud jäätmaale. Külvi mõte
oli aidata kaasa mitmekesise taimestikuga koosluse levikule ja ümberasustatavatele
taimedele sobiva keskkonna loomisele. Vastasel juhul oleksid avatud pinnasega
alal võtnud kiiresti võimust hea levimisvõimega umbrohud. Looduslike taimede
seemnete külviga soovisime kiirendada piirkonna kasvutingimustele iseloomuliku
liigirikka koosluse kujunemist. Oluline siinjuures on, et seemned külvi tarbeks
koguti samast Anne kaitsealalt pool-loodusliku koosluse ilmega liigirikkamatest
kasvukohtadest.
Külvitööd korraldasime RMK looduskaitseosakonna talgutena,
kust võtsid osa ka abilised praktikandid ja huvilised Maaülikoolist. Esmalt
saime tutvuda seemnete kogumise töölõiguga. Mart tutvustas enda varasemaid
kogemusi selles vallas ja seemnete kogumise agregaati, mille väljatöötamise au
kuulub ka temale. Väiketraktori ees töötava agregaadiga saab vältida seemnete
kogumist aladelt, kus domineerivad ebasoovitavad liigid, nt põldohakas, ja
koguda paljundamismaterjali heas seisundis niiduosadelt. Lisaks saab koguja kõrguse muutmisega teha veel täiendav taimede kõrgusest sõltuv valik. Seemnekoguja salve
tühjendamise järel eraldasime sõelaga seemned suurematest kõrtest ja materjal oligi valmis transpordiks külvialale.
Kuna külviala ettevalmistuse ja külvi vahele jäi nädala jagu
kuiva ilma, tuli paakunud pinnas rehadega kobestada. See osa tööst kõige
vaevalisem oligi. Külvi puhul oli kriitiline arvestada, et kogutud materjalist
kogu ettevalmistatud alale piisaks ja samuti eristasime erinevat päritolu ja
kvaliteediga kasvukohtadest kogutud seemneid. Kuivematelt kohtadelt kogutud
seemned külvasime tasandatud ala kõrgemale osale, niiskematest kasvukohtadest
pärinev materjal külvati tasandatud ala madalamasse serva. Külvi järel
kasutasime ATV järel mururulli külviala ülerullimiseks. Nüüd ootame põnevusega
uut aastat, et näha milliseks selle eksperimendi tulemus kujuneb.
Lõpetuseks ka üks klipp seemnekoguja tööst. Salve kaas on avatud, et saaks uudistada selle seemnetega täitumist.