Kevadel, kui jälle
päevalille seemneid mulda poetan, kangastub pilt sügisest – paistes umbes sellisena nagu juuresoleval
videol. Selleks päevalilled kasvavadki, et aialindudel oleks sügisel hea võtta.
Rasvatihane (Parus major) on meie tihastest suurim,
arvukaim ja tuntuim. See tihaseliik valiti aasta linnuks 2016.
Rasvatihaseid oleme
harjunud nägema kevadel-suvel pesitsemas ja talvel söögimaja külastamas. Linnud
askeldavad aedades küll aastaringselt, aga need ei pruugi läbi aasta olla ühed
ja samad linnud. Osa meie rasvatihastest rändavadki sügisel lõunapoole.
Septembrist novembrini rändab neid üksi, salkadena või parvedes kuni
Prantsusmaani välja. Põhjapool pesitsejad tulevad asemele, näod on aga kõigil
ühtemoodi. Nii ei teagi täpselt, kas päevalille seemneid söövad omad või võõrad
ja ega vahet polegi.
Loodusesse minnes tuleks eelnevalt võimalikult täpselt paika panna, mida on soov seal teha, kus täpselt liikuda ja ringi vaadata – sellest sõltub paljuski, milline varustus tuleb omale kaasa pakkida.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) rajas Lahemaale ebapärlikarpide kasvatusjaama. See võimaldab RMK Põlula kalakasvatustalitusel varasemast tõhusamalt aidata kaasa ebapärlikarbi populatsiooni taastamisele.
