Kevadel, kui jälle
päevalille seemneid mulda poetan, kangastub pilt sügisest – paistes umbes sellisena nagu juuresoleval
videol. Selleks päevalilled kasvavadki, et aialindudel oleks sügisel hea võtta.
Rasvatihane (Parus major) on meie tihastest suurim,
arvukaim ja tuntuim. See tihaseliik valiti aasta linnuks 2016.
Rasvatihaseid oleme
harjunud nägema kevadel-suvel pesitsemas ja talvel söögimaja külastamas. Linnud
askeldavad aedades küll aastaringselt, aga need ei pruugi läbi aasta olla ühed
ja samad linnud. Osa meie rasvatihastest rändavadki sügisel lõunapoole.
Septembrist novembrini rändab neid üksi, salkadena või parvedes kuni
Prantsusmaani välja. Põhjapool pesitsejad tulevad asemele, näod on aga kõigil
ühtemoodi. Nii ei teagi täpselt, kas päevalille seemneid söövad omad või võõrad
ja ega vahet polegi.
Suur arktiliste lindude ränne Matsalu lahe põhjakaldal Haeskas Tuulingu rannaniidul on nüüdseks küll läbi, kuid hiliseid rändajaid tuleb eetrisse veel ka detsembris ja kui väga külmaks ei lähe, jagub neid ka jaanuarikuusse. Need rändajad on eelkõige veelinnud ja värvulised.
Tallinna Halduskohus peatas ajutiselt Kikepera looduskaitsealal märgade metsade taastamistööd. Peatamise aluseks on halduskohtule esitatud kaebus ja kaebajate taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks.
