Kevadel, kui jälle
päevalille seemneid mulda poetan, kangastub pilt sügisest – paistes umbes sellisena nagu juuresoleval
videol. Selleks päevalilled kasvavadki, et aialindudel oleks sügisel hea võtta.
Rasvatihane (Parus major) on meie tihastest suurim,
arvukaim ja tuntuim. See tihaseliik valiti aasta linnuks 2016.
Rasvatihaseid oleme
harjunud nägema kevadel-suvel pesitsemas ja talvel söögimaja külastamas. Linnud
askeldavad aedades küll aastaringselt, aga need ei pruugi läbi aasta olla ühed
ja samad linnud. Osa meie rasvatihastest rändavadki sügisel lõunapoole.
Septembrist novembrini rändab neid üksi, salkadena või parvedes kuni
Prantsusmaani välja. Põhjapool pesitsejad tulevad asemele, näod on aga kõigil
ühtemoodi. Nii ei teagi täpselt, kas päevalille seemneid söövad omad või võõrad
ja ega vahet polegi.
Eesti riik ja Kotka paisuga seotud kinnistu hoonestusõigust omav ettevõte AS Generaator jõudsid kokkuleppele lõpetada aastatepikkused kohtuvaidlused. RMK alustab Lahemaa rahvuspargis Valgejõel asuva Kotka paisu lammutustööde ettevalmistustega. Tööde tulemusel kaob Valgejõe kõige olulisem kalade rändetõke.
RMK külastuskorraldusosakond vaeb ideed rajada puulatvade rada. See võimaldab külastajatel tutvuda loodusväärtustega uudsel keskkonnahoidlikul viisil, liikuda puude võrade tasandil, pakkudes ainulaadset vaadet metsale ja ümbritsevale loodusele maastikule jälgi jätmata.
