Ökoloogiline taastamine – tõusev suund maakasutuses

Blogi
07.08.2019
Kaupo Kohv
looduskaitseosakonna juhataja

Alates 1950 aastast on ÜRO andmetel inimpopulatsioon suurenenud 2,5 miljardilt 7 miljardini. Samal ajal on inimeste eluiga pikenenud ja elustandardid tõusnud. Majanduse globaalne iseloom on võimaldanud rakendada parema elu nimel rohkem loodusressursse kui kunagi varem, kaasates neid kõikidest maailmajagudest. Globaalne ressursside kättesaadavus on toonud kaasa inimtegevuse surve Maa eluskeskkonnale, mille sarnast ajaloos pole varem olnud. Allpool graafik ressursside kasutamise globaalsest suurenemisest 1900-2005. Viimasel kümnendil on ressursside tarbimine ilmselt veelgi suurenenud.  











Allikas: Krausmann et al., 2009, from the U.N. Environmental Program, Decoupling Natural Resource Use and Environmental Impacts from Economic Growth.

Sageli peetakse peamiseks inimtegevuse poolt põhjustatud probleemiks Maa kliima soojenemist ja sellest lähtuvaid muutuseid. Kliimamuutustest aga märksa vähem tähelepanu on saanud maakasutuse muutuste ja majandustegevuse intensiivistumise tõttu toimunud ökosüsteemide vaesumine või lausa hävimine, mis paratamatult tähendab elurikkuse vähenemist. Ökosüsteemide vaesumine ja hävimine on probleemina kliimamuutustest olulisemgi, kuna elurikastele ja ruumiliselt sidusatele ökosüsteemidele on iseloomulik tugev vastupanu- ja taastumisvõime väliste muutuste suhtes. Sellised ökosüsteemid jätavad meile rohkem variante muutustega, sh kliimamuutustega kohanemiseks. Degradeerunud ökosüsteemid on oluliselt kehvema vastupanuvõimega ja sageli ei suuda enam muutustest taastuda. Taastumisvõime kadumine tähendab, et muutuma hakkavad ökosüsteemi defineerivad fundamentaalsed alusomadused, nagu näiteks produktiivsus e. võime toota meile eluks hädavajalikke ressursse nagu toit, tooraine jne., aga samuti ka näiteks võime siduda vett jne. Allpool näide, kuidas muutuvad erinevas degradeerumisastmes sooökosüsteemi omadused.


Allikad: Glenk,. K., Martin-Ortega, J., Byg, A. (2017). Peatlands ecological conditions and associated benefits. Open access under the Creative Commons copyright. Piltide autor Ximena Maier.; Fotod: Maa-amet

Degradeerunud ökosüsteeme on maailmas (sh. Eestis) järjest rohkem ning elustandardite hoidmiseks ning tõstmiseks võetakse olemasolevaid loodusmaastikke järjest intensiivsemalt kasutusele. Seda iseloomustab Eestis näiteks ulatuslik märgalade ja niidukoosluste vähenemine võrreldes veel 1950ndate aastatega (kaevandamine, metsandus, põllumajandus), samuti infrastruktuuri alla jäävate loodusmaastike pindala suurenemine (uusasumid, uued maanteed, raudteed jne). Probleemi olulisus ja sellele reageerimise vajadus markeeriti rahvusvahelisel kõrgeimal tasandil ära 2011 aastal, kui Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni strateegilise plaani ühe eesmärgina sõnastati, et aastaks 2020 peab erinevate tegevustega parandama 15% degradeerunud ökosüsteemide seisundit, et seista vastu kliimamuutustele ja parandada võimalusi kliimamuutustega toime tulla. Kahjuks pole aga siiani vist päris selge, kuidas tulemust mõõdetakse!

Seega on traditsioonilise (olemasolevate väärtuste säilitamisele keskenduv) looduskaitse kõrval järjest tähtsamaks muutunud degradeerunud või täielikult hävinenud ökosüsteemide taastamine. Ökoloogiline taastamine on protsess, mis aitab degradeerunud, kahjustatud või hävinenud ökosüsteemil taastuda. Ökoloogiline taastamine keskendub ökosüsteemi kui terviku taastamisele, mitte selle spetsiifilistele osadele või üksikutele ökosüsteemi teenustele. Sageli pööratakse ökosüsteemist rohkem tähelepanu konkreetsete liikide populatsioonide ja isegi isendite päästmisele.  Liikidel aga pole pikemas perspektiivis võimalust, kui ei suudeta taastada nende elupaigaks olevaid ökosüsteeme terviklike ning dünaamilistena, mis suudavad püsida muutlike välistingimuste olukorras. Ökoloogiline taastamine on oma olemuselt aktiivselt sekkuv ja süsteemikeskne lähenemine, mis on vastupidine klassikalise looduskaitse mitte sekkumisele põhineva lähenemisega.  Siinkohal näide MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus vedamisel teostatud Laeva jõe alamjooksu taastamistöödest.


Töid on tänaseks tehtud juba tuhandetel hektaritel ja seetõttu on paras aeg eri valdkondade spetsialistidel kokku tulla, et arutada tehtu üle ning mõelda, kuidas tulevikus saaks paremini. Seda enam, et uus kümnend on varsti algamas ja strateegilised eesmärgid vajavad sõnastamist.  

Aastal 2016 mõlgutasime mõtteid selle üle, et peaksime Eestis valdkonnas tegutsevate inimestega kohtuma. https://rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/eesti-okosusteemide-taastajad-uhinege

Võttis natuke aega, aga nüüd teeme sel aastal Pärnus  4.-5. novembril hotellis Strand konverentsi elupaikade ja populatsioonide taastamise teemal. Hetkel ootame veel viimaseid päevi ettekandeid teadlastelt, ametnikelt ja praktikutelt. Osalejate regamine läheb lahti septembris.

https://rmk.ee/kutse/rmk-looduskaitsekonverentsi-ettekanded.  


Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

ERKO SOOLMANN: kohalik kogukond ja omavalitsus saavad asulate lähedastes metsades tööde planeerimisel rohkem kaasa rääkida

On juba heaks tavaks saanud, et asulalähedastes metsades tehtavad raietööd arutame kohalike kogukondadega läbi. Nüüd on RMK tegemas ettevalmistusi, et alustada sellel aastal metsatööde planeerimisega kogukondi senisest veelgi enam kaasates.
07.02.2025
Metsamees

Ilmar Paal: 30 aastat metsakasvatajana

RMK Kirde regiooni metsakasvatusjuht Ilmar Paal on oma sõnul kolmandat põlve metsavaht, ehkki metsavahina on ta ametis olnud üksnes koolipraktikate ajal. Küll töötasid metsavahina tema vanaisa ja isa.
05.02.2025