Alates 1950 aastast on ÜRO
andmetel inimpopulatsioon suurenenud 2,5 miljardilt 7 miljardini. Samal ajal on
inimeste eluiga pikenenud ja elustandardid tõusnud. Majanduse globaalne iseloom
on võimaldanud rakendada parema elu nimel rohkem loodusressursse kui kunagi
varem, kaasates neid kõikidest maailmajagudest. Globaalne ressursside
kättesaadavus on toonud kaasa inimtegevuse surve Maa eluskeskkonnale, mille
sarnast ajaloos pole varem olnud. Allpool graafik ressursside kasutamise globaalsest suurenemisest 1900-2005. Viimasel kümnendil on ressursside tarbimine ilmselt veelgi suurenenud.
Allikas: Krausmann et al., 2009, from the U.N. Environmental Program, Decoupling Natural Resource Use and Environmental Impacts from Economic Growth.
Sageli peetakse peamiseks inimtegevuse poolt põhjustatud probleemiks Maa kliima soojenemist ja sellest lähtuvaid muutuseid. Kliimamuutustest aga märksa vähem tähelepanu on saanud maakasutuse muutuste ja majandustegevuse intensiivistumise tõttu toimunud ökosüsteemide vaesumine või lausa hävimine, mis paratamatult tähendab elurikkuse vähenemist. Ökosüsteemide vaesumine ja hävimine on probleemina kliimamuutustest olulisemgi, kuna elurikastele ja ruumiliselt sidusatele ökosüsteemidele on iseloomulik tugev vastupanu- ja taastumisvõime väliste muutuste suhtes. Sellised ökosüsteemid jätavad meile rohkem variante muutustega, sh kliimamuutustega kohanemiseks. Degradeerunud ökosüsteemid on oluliselt kehvema vastupanuvõimega ja sageli ei suuda enam muutustest taastuda. Taastumisvõime kadumine tähendab, et muutuma hakkavad ökosüsteemi defineerivad fundamentaalsed alusomadused, nagu näiteks produktiivsus e. võime toota meile eluks hädavajalikke ressursse nagu toit, tooraine jne., aga samuti ka näiteks võime siduda vett jne. Allpool näide, kuidas muutuvad erinevas degradeerumisastmes sooökosüsteemi omadused.
Degradeerunud ökosüsteeme on
maailmas (sh. Eestis) järjest rohkem ning elustandardite hoidmiseks ning
tõstmiseks võetakse olemasolevaid loodusmaastikke järjest intensiivsemalt
kasutusele. Seda iseloomustab Eestis näiteks ulatuslik märgalade ja niidukoosluste
vähenemine võrreldes veel 1950ndate aastatega (kaevandamine, metsandus,
põllumajandus), samuti infrastruktuuri alla jäävate loodusmaastike pindala
suurenemine (uusasumid, uued maanteed, raudteed jne). Probleemi olulisus ja
sellele reageerimise vajadus markeeriti rahvusvahelisel kõrgeimal tasandil ära
2011 aastal, kui Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni strateegilise plaani
ühe eesmärgina sõnastati, et aastaks 2020 peab erinevate tegevustega parandama
15% degradeerunud ökosüsteemide seisundit, et seista vastu kliimamuutustele ja
parandada võimalusi kliimamuutustega toime tulla. Kahjuks pole aga siiani vist
päris selge, kuidas tulemust mõõdetakse!
Seega on traditsioonilise
(olemasolevate väärtuste säilitamisele keskenduv) looduskaitse kõrval järjest
tähtsamaks muutunud degradeerunud või täielikult hävinenud ökosüsteemide
taastamine. Ökoloogiline taastamine on protsess, mis aitab degradeerunud,
kahjustatud või hävinenud ökosüsteemil taastuda. Ökoloogiline taastamine keskendub
ökosüsteemi kui terviku taastamisele, mitte selle spetsiifilistele osadele või
üksikutele ökosüsteemi teenustele. Sageli pööratakse ökosüsteemist rohkem
tähelepanu konkreetsete liikide populatsioonide ja isegi isendite päästmisele. Liikidel aga pole pikemas perspektiivis
võimalust, kui ei suudeta taastada nende elupaigaks olevaid ökosüsteeme terviklike
ning dünaamilistena, mis suudavad püsida muutlike välistingimuste olukorras. Ökoloogiline
taastamine on oma olemuselt aktiivselt sekkuv ja süsteemikeskne lähenemine, mis
on vastupidine klassikalise looduskaitse mitte sekkumisele põhineva
lähenemisega.
Siinkohal näide MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus vedamisel teostatud Laeva jõe alamjooksu taastamistöödest.
Töid on tänaseks tehtud juba tuhandetel hektaritel ja seetõttu on paras aeg eri valdkondade spetsialistidel kokku tulla, et arutada tehtu üle ning mõelda, kuidas tulevikus saaks paremini. Seda enam, et uus kümnend on varsti algamas ja strateegilised eesmärgid vajavad sõnastamist.
Aastal 2016 mõlgutasime mõtteid selle üle, et peaksime Eestis valdkonnas tegutsevate inimestega kohtuma. https://rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/eesti-okosusteemide-taastajad-uhinege
Võttis natuke aega, aga nüüd teeme sel aastal Pärnus 4.-5. novembril hotellis Strand konverentsi elupaikade ja populatsioonide taastamise teemal. Hetkel ootame veel viimaseid päevi ettekandeid teadlastelt, ametnikelt ja praktikutelt. Osalejate regamine läheb lahti septembris.
https://rmk.ee/kutse/rmk-looduskaitsekonverentsi-ettekanded.