Öördi raba peakraavide sulgemistööd

Blogi
27.08.2019
Kristo Kokk

OÜ Timberston Eesti töömeestele avaneb Öördi peakraavidel peatselt lõpusirge, ainult et see sirge on umbes 3,5 kilomeetrit pikk. Jätkuks nüüd ainult võhma ja mõneks nädalaks vananaistesuve.

Soomaa rahvuspargi Öördi raba peakraavide sulgemistöödega alustati juba 2017. aasta alguses. Paari kuuga said tehtud ettevalmistustööd ja trassiraied.

Raiutud trass Öördi raba idapoolsel peakraavil
Raiutud trass Öördi idapoolsel peakraavil.

Esialgne plaan oli lõpetada tööd juba sama aasta lõpuks, aga paraku ilmnes lidarandmetele tuginedes tehtud analüüsist, et ehitusprojektis kirjeldatud paisude konstruktsioon ei ole piisav, et veetaset hüdroloogilise režiimi taastumiseks vajalikul määral tõsta. Lihtsalt öeldes olid paisude „tiivad“ ehk kraaviga ristiasetsevad laiendid selleks liiga lühikesed ja mitte lihtsalt lühikesed, vaid väga-väga lühikesed. Selleks, et töö oma eesmärki täidaks, tuli lisaks ehitusprojektis kirjeldatud paisudele ehitada täiendavad paisud, millesarnaseid RMK senine praktika näinud ei olnud. Öördi raba idapoolsele peakraavile tuli rajada kaks paisu, harjapikkusega 569 ja 454 meetrit. Nende töödega alustati 2018. aasta augustis.

Valminud 569 meetri pikkune pais
Värskelt valminud 569 meetri pikkune pais 2018. aasta septembris.

Vaatamata 2018. aasta kuivale suvele oli Öördi raba varasügisel vett ääreni täis ja pärast seda, kui ekskavaator oli vahepeal paar korda peaaegu igavesti Öördi rabasse jäämas, tuli olukorraga leppida ja lükata tööde lõpetamine 2019. aastasse.

Ekskavaator Öördi raba läänepoolsel peakraavil aasta oktoobri alguses.

Esimesed tulemusesd senitehtud tööst on aga juba nähtavad ja sealjuures kaugele nähtavad:

Kuvatõmmis
Pikad paisud umbes 10 km kõrguselt vaadatuna …
… ja 2019. aasta augustis maapealt vaadatuna.
Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Miks on kinniaetud kraavidel paiguti peal vesi?

Metsiste jaoks sobivamaks muudetud alad, kus aeti kunagised kuivenduskraavid kinni, on tekitanud küsimusi, miks on seal kogunenud kohati vesi. On inimesi, kes muretsevad, et nüüd ei saa loomad neis metsades enam elada, sest endise kraavi asemel on maapinnale moodustunud suuremad veelombid.
27.04.2026
Uudis

Piiumetsa maastikukaitseala märgalad vajavad tervendamist 

Piiumetsa maastikukaitseala sood ja märgalametsad on varasemate kuivendustööde tõttu halvenenud seisundis ning vajavad taastamist.
24.04.2026