Pendelränduri tagasitulek
Heitliku hilistalvise ilma ja kevade
vägikaikavedu kestab. Talv loobumisvõitu anda ei taha ja nii ongi enamus päevi
veel üsna vähe kevade nägu.
Esimesed läbematud maailmarändurid, kes suurt kevadet oodata ei tihanud, on juba aegsasti naasnud.
Kiivitaja (Vanellus vanellus) on üks esimesi kevadekuulutajaid, tema rändeparvi võis näha juba märtsi alguses. Pikk maa tal tulla polegi, sest talvitumispaigad asuvad kodule üsna lähedal Kesk- ja Lääne-Euroopas.
Kiivitaja saabumist on raske kahe silma vahele jätta, sest parvedes rändav lind on piisavalt suur ja silmatorkva välimusega ning üsna häälekas.
Esmapilgul musta-valgekirju sulerüü küütleb
päikeses sitiksiniselt või smaragdroheliselt ning kõvahäälset hüüdu saatval
hoogsal sabavibutusel paljastub terrakotakarva sabaalune. Tagatipuks ehib elavaloomulise
linnu pead suletutt, millega selle kandja oma meeleolust ja kavatsustest teada
annab või lehvib tutike isesoodu veel kõledas tuules.
