Siin Penijõe kaldal oleks eriti lahe jalutada ja kuulata-vaadata, kui juhtuks veel olema sume, soe ning tuulevaikne kevadpäev. Üleeilne päev küll pakkus sellele vastandlikku ilma aga ikkagi läheb see paik enda jaoks kirja ainulaadsena ja võrratuna.
Päevi kestnud uue sobiva asupaiga otsingud koprakaamerale juhatasid lõpuks Penijõe kaldale ja matkaraja tornis sai lukku pandud kaamera uus koht, mis saab olema siinsamas kuhilpesa juures.

Vaatame siis pilte kobraste kuhilpesa ja matkarada ümbritseva maastiku iseärasustest. Pesa tagant algab Kasari jõe deltaroostik, mis on suurim rooala kogu Läänemere ääres. Üheksa meetri kõrgusest vaatetornist avanevad avarad vaated:




Matkarada kulgeb Penijõe vasakul kaldal piki 1950. aastate lõpus rajatud poldrivalli.

Suurvesi Penijõel

Peale kobraste elab siin veel üks poolveelise eluviisiga loom mink, kes oli poetanud puhkekoha lauale mõned ekskremendid.

Ei tea, mis vajalikku ainet kobras aiapostist leiab.

Muidugi, kui rannaniidud rohetama löövad, siis tuleb loomi lisaks, kellega matkajal tuleks arvestada – ei tea kuidas, pildil ju hiigelsuur pull…

