Pilkupüüdvad kuused

Blogi
18.02.2015
merike.bezrodnaja

Meie ainus looduslikult
kasvav harilik kuusk võib välja näha hoopis teistsugusena, kui oleme harjunud
teda nägema.

Kuuse vormide suures
mitmekesisuses torkavad eriti  silma
puuteadlaste-dendroloogide poolt tabavalt nimetatud ussi- ja lühterkuusk. Muidugi,
ühte ega teist kuuse vormi pole kaugeltki mitte igas kuusikus.

Ussikuusk on oma nime
saanud tänu väga pikkadele usjatele või vitsjatele ja looklevatele okstele. Kuuse
tavalisest kujust hälbinud vorm paistab välja justkui omaette liigina. Paksust
ja pimedast kuusikust seda üsna haruldast kuusevormi ei leia. Väga aeglaselt
kasvav puu, kellel on hõre võra ja vähe okkaid, vajab kasvamiseks palju
valgust. Nii need mõnikümmend  meil
teadaolevat ussikuuske kasvavadki hõredas metsas või üksikpuuna. Üks neist
kasvab Lobi külas Lääne-Virumaal, kõrgus 17,5 m ja ümbermõõt 138 cm.

Lobi küla ussikuusk.

Lühterkuused sarnanevad
hiiglasliku küünlajala või lühtriga. Kes teab, kui palju võib neid meil kasvada,
aga ühe neist leiab Võrumaalt Pältre küla lähedalt. Pältre lühterkuusk on
omataoliste seas Eesti võimsaim. Umbes 25 m kõrgusel puul on lausa 11 latva.
Kaarjalt ülespoole pürgivate tüvedega puu on selliseks kujunenud looduslikult,
kuuse enda omapära tõttu.                                 

Pältre lühterkuusk. Seoses
pilkupüüdvate puudega siginevad sageli igasugused rahvajutud. Nii kõneldakse sellegi
tavatu kujuga kuuse kohta, et puu alt olevat leitud palju raha, mille olid
sinna kunagi ammu matnud kiviraidurid.

Kaks lühterkuuske
kasvavad Kullamaa kirikaia piirdemüüri ääres. Kuused on istutatud 19. sajandi
lõpus ja tõenäoliselt on istikud toodud Saksamaalt, kus sellel ajal olid
lühterkuused aednike seas väga populaarsed.

Ussikuuse pikad oksad

Kuusk võib kasvada kui
muru

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

ERKO SOOLMANN: kohalik kogukond ja omavalitsus saavad asulate lähedastes metsades tööde planeerimisel rohkem kaasa rääkida

On juba heaks tavaks saanud, et asulalähedastes metsades tehtavad raietööd arutame kohalike kogukondadega läbi. Nüüd on RMK tegemas ettevalmistusi, et alustada sellel aastal metsatööde planeerimisega kogukondi senisest veelgi enam kaasates.
07.02.2025
Metsamees

Ilmar Paal: 30 aastat metsakasvatajana

RMK Kirde regiooni metsakasvatusjuht Ilmar Paal on oma sõnul kolmandat põlve metsavaht, ehkki metsavahina on ta ametis olnud üksnes koolipraktikate ajal. Küll töötasid metsavahina tema vanaisa ja isa.
05.02.2025