Pilkupüüdvad kuused
Meie ainus looduslikult
kasvav harilik kuusk võib välja näha hoopis teistsugusena, kui oleme harjunud
teda nägema.
Kuuse vormide suures
mitmekesisuses torkavad eriti silma
puuteadlaste-dendroloogide poolt tabavalt nimetatud ussi- ja lühterkuusk. Muidugi,
ühte ega teist kuuse vormi pole kaugeltki mitte igas kuusikus.
Ussikuusk on oma nime
saanud tänu väga pikkadele usjatele või vitsjatele ja looklevatele okstele. Kuuse
tavalisest kujust hälbinud vorm paistab välja justkui omaette liigina. Paksust
ja pimedast kuusikust seda üsna haruldast kuusevormi ei leia. Väga aeglaselt
kasvav puu, kellel on hõre võra ja vähe okkaid, vajab kasvamiseks palju
valgust. Nii need mõnikümmend meil
teadaolevat ussikuuske kasvavadki hõredas metsas või üksikpuuna. Üks neist
kasvab Lobi külas Lääne-Virumaal, kõrgus 17,5 m ja ümbermõõt 138 cm. 
Lobi küla ussikuusk.
Lühterkuused sarnanevad
hiiglasliku küünlajala või lühtriga. Kes teab, kui palju võib neid meil kasvada,
aga ühe neist leiab Võrumaalt Pältre küla lähedalt. Pältre lühterkuusk on
omataoliste seas Eesti võimsaim. Umbes 25 m kõrgusel puul on lausa 11 latva.
Kaarjalt ülespoole pürgivate tüvedega puu on selliseks kujunenud looduslikult,
kuuse enda omapära tõttu.
Pältre lühterkuusk. Seoses
pilkupüüdvate puudega siginevad sageli igasugused rahvajutud. Nii kõneldakse sellegi
tavatu kujuga kuuse kohta, et puu alt olevat leitud palju raha, mille olid
sinna kunagi ammu matnud kiviraidurid.
Kaks lühterkuuske
kasvavad Kullamaa kirikaia piirdemüüri ääres. Kuused on istutatud 19. sajandi
lõpus ja tõenäoliselt on istikud toodud Saksamaalt, kus sellel ajal olid
lühterkuused aednike seas väga populaarsed.
Ussikuuse pikad oksad
Kuusk võib kasvada kui
muru
