Alles selle aasta jaanuaris tegin blogisse kokkuvõtliku jutukese, et anda ülevaade Pirita jõeoru maastikukaitseala poollooduslike koosluste hooldamisest ja taastamisest. Poleks arvanud, et juba paari kuu pärast on põhjust teema taas fookusesse tõsta ja just seetõttu, et Piritale toodi täitsa ehtsad veised! Igati äge ettevõtmine, mille eestvedajaks on Pirita Linnaosa Valitsus.
RMK hooldab ja taastab Pirita jõeoru maastikukaitsealal niidukooslusi ehk poollooduslikke kooslusi juba 2013. aastast. Tänavu ehk 2020. aastal on niitmises ja purustamises ligikaudu 56 hektarit poollooduslikke kooslusi, millest karjatamise teel hooldatakse esmakordselt 5,15 hektarit ja lisaks taastatakse juurde ligikaudu 5,3 hektarit poollooduslikke kooslusi. See omakorda tähendab, et 2021. aastal on kasutuses kokku 61,05 hektarit poollooduslikke kooslusi. Seda on ikka päris palju!
Uute alade taastamistöödega (kaardil kollasega) alustatakse 2020. aasta teises pooles. Poollooduslike koosluste ehk niitude taastamine sisaldab endas erinevaid töid: 1) Taastamistöö esimese etapina teostatakse üldjuhul võsa, noorte puude ning vajadusel ka ohtlike seisvate surnud ja surevate puude raie. Raiutud materjal purustatakse kohapeal või eemaldatakse tööalalt. Alal säilitatakse raietööde käigus noored tammed, vanad õunapuud, vanemad ja kompaktsemad põõsad, mis kasvavad kivide läheduses, aukudes ning järskudel nõlvadel, kus niitmistööd on raskendatud. Säilitatavate puude ja põõsaste alt eemaldatakse võsa ja noored puud, et tagada neile soodsad kasvutingimused! Koos raietöödega eemaldatakse niidualalt vajadusel ka tormimurd ja –heide, mis takistab rohurinde hekseldamist. 2) Taastamistöö teise etapina freesitakse tööalal kännud ja kõrgemad mättad ümbritseva maapinnaga samale tasapinnale. 3) Paralleelselt raietöödega ja freesimisega kogutakse tööalalt kokku prügi ning viiakse jäätmejaama. 4) Taastamistöö viimase etapina purustatakse niiduala rohurinne kaks korda vegetatsiooniperioodil.
Pärast taastamistöid järgneb niidualade hooldamine ehk neid alasid hakatakse niitma või karjatama! 🙂
On juba heaks tavaks saanud, et asulalähedastes metsades tehtavad raietööd arutame kohalike kogukondadega läbi. Nüüd on RMK tegemas ettevalmistusi, et alustada sellel aastal metsatööde planeerimisega kogukondi senisest veelgi enam kaasates.
RMK Kirde regiooni metsakasvatusjuht Ilmar Paal on oma sõnul kolmandat põlve metsavaht, ehkki metsavahina on ta ametis olnud üksnes koolipraktikate ajal. Küll töötasid metsavahina tema vanaisa ja isa.