Pirita jõeoru MKA niitude taastamisest

Blogi
18.01.2020
Leevi Krumm
looduskaitsespetsialist

RMK hooldab ja taastab Pirita jõeoru maastikukaitsealal niidukooslusi ehk poollooduslikke kooslusi juba 2013. aastast. Tänavu ehk 2020. aastal on hoolduses ligikaudu 35 hektarit poollooduslikke kooslusi ja taastatakse ligikaudu 19 hektarit poollooduslikke kooslusi. See omakorda tähendab, et 2021. aastal on hoolduses kokku 54 hektarit poollooduslikke kooslusi.

Pirita jõeoru maastikukaitseala poollooduslike koosluste hooldamine oli kuni 2018. aastani täies mahus RMK enda vahenditest tellitav hooldustöö. 2019. aasta kevadel õnnestus aga osa alasid poollooduslike kooslustena rendile anda ning nüüd on 33 hektaril poollooduslikel kooslustel hooldajaks rentnikud: Mittetulundusühing Purila Luhad ja Ariste Saaremaa OÜ.

Pirita jõeoru maastikukaitsealal on väga erinevaid poollooduslikke kooslusi: aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (loodusdirektiivi kood 6510), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lamminiidud (6450), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ja puisniidud (6530*). 
Poollooduslike koosluste ehk niitude taastamine sisaldab endas erinevaid töid:
1) Taastamistöö esimese etapina teostatakse üldjuhul võsa, noorte puude ning vajadusel ka ohtlike seisvate surnud ja surevate puude raie. Raiutud materjal purustatakse kohapeal või eemaldatakse tööalalt. Alal säilitatakse raietööde käigus noored tammed, vanad õunapuud, vanemad ja kompaktsemad põõsad, mis kasvavad kivide läheduses, aukudes ning järskudel nõlvadel, kus niitmistööd on raskendatud. Säilitatavate puude ja põõsaste alt eemaldatakse võsa ja noored puud, et tagada neile soodsad kasvutingimused! Koos raietöödega eemaldatakse niidualalt vajadusel ka tormimurd ja –heide, mis takistab rohurinde hekseldamist.
2) Taastamistöö teise etapina freesitakse tööalal kännud ja kõrgemad mättad ümbritseva maapinnaga samale tasapinnale.
3) Paralleelselt raietöödega ja freesimisega kogutakse tööalalt kokku prügi ning viiakse jäätmejaama.
4) Taastamistöö viimase etapina purustatakse niiduala rohurinne kaks korda vegetatsiooniperioodil.

Pärast taastamistöid järgneb niidualade hooldamine ehk neid alasid hakatakse aastas korra niitma. 

2020. aasta taastamistöödega on tänaseks juba alustatud. Esimese alana võeti ette Iru linnamäe niidud. Taastamistöid teostab Praktov OÜ.
Fotod sündmuspaigalt (14.01.2020):
Võsa purustatakse ekskavaatori noole otsa käiva kettpurustiga, masina laiad lindid ei lõhu niidukamarat ning ei tekita roopaid.

Niidu servades raiutakse niidule tunginud võsa ja noored puud. 

Iru linnamäe nõlvadelt eemaldatakse võsa ja metsistunud kibuvitsapõõsad. 

Iru linnamäelt avanevad taas avarad vaated.

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

10 kohta, kus kalli inimesega sõbrapäeva tähistada

Sõbrapäev, 14. veebruar on hea põhjus, et võtta kallimaga ette üks tore romantiline seiklus. Riigimetsa Majandamise Keskus pakub välja 10 ideed, kuhu sel puhul minna ja mida ette võtta.
12.02.2025
Uudis

ERKO SOOLMANN: kohalik kogukond ja omavalitsus saavad asulate lähedastes metsades tööde planeerimisel rohkem kaasa rääkida

On juba heaks tavaks saanud, et asulalähedastes metsades tehtavad raietööd arutame kohalike kogukondadega läbi. Nüüd on RMK tegemas ettevalmistusi, et alustada sellel aastal metsatööde planeerimisega kogukondi senisest veelgi enam kaasates.
07.02.2025