Pooleteist tunniga võidetud vabadus
Looduskaitseosakonna eestvedamisel toimunud talgutel lükkas 15 kätepaari laiali veevoolu takistanud paisuvare. Organiseerijad tõdesid, et töö sai tehtud kiiremini, kui arvata osati.
Fotod ja video: Tuuli Rooni, Ahti Bleive, Mihkel Järveoja
Pärnumaal asuva Aruküla jõe kivivare paiknes sellises kohas, kuhu masinatega ligi ei pääsenud, samas polnud tegu väga mastaapse rajatisega. Seepärast otsustas RMK veeökoloog Anett Reilent proovida töö ära teha talguliste toel.
Tegu oli vanast maakividest sillavaremega, mis kippus elustiku liikumist takistama eelkõige madalvee ajal. Ülesanne oli kivivare sängist laiali hajutada ja seda ka tehti.
Välja tuli ilus kruusapõhi, kus suurte vihmasadudega veel kindlasti põhjamaterjali liigub ja võimalik, et mõned uued kihid uhutakse veel välja, kuid see pole enam jõeelanikele probleemiks.
Talgulisi oli 15, enamjaolt RMK looduskaitseosakonnast, kuid kohale tulid ka head koostööpartnerid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist, Rail Balticust ja Keskkonnaametist.
Kivide liikuma saamiseks oli mitu moodust. Kergemaid sai tõsta ning süles, ämbris või kastis laiali kanda. Suuremad kangutati kangiga lahti ning veeretati allavoolu. Lisaks katsetati kahekordselt pandud koormavõrku, kuhu sai kivi peale lükata ja siis haaras mitu meest nurkadest kinni. Sel viisil õnnestus tassida nii 40-45 cm läbimõõduga jurakaid ja võrklahendus õigustas end igati.
Veest välja kive vedada ei tohtinud, sellele oli objektijuht Anett kindlakäeliselt vastu. Eesmärk oli kivid laiali vedada mitte jõest ära koristada. Nii läks suurem osa allavoolu, osa ka üles.
Pärnu jõkke suubuv Aruküla jõgi pole erilisest rikas forelli elupaikade poolest, pigem sobib see elupaigaks kõigile sellistele liikidele, kes pole hüppevõimelised – nt jõesilm. Kuna vana kivivare asus otse suudme lähedal, oli ta jõe liikumisteel oluline takistus ja pani madalvee hooajal kogu edasise veetee kinni.
RMK veeökoloogid tegelevad palju suurte paisudega, mis rajatud kunagi nt elektrienergia tootmiseks või paisjärve tekitamiseks, kuid jäänud hiljem kasutuseta ja hakanud aja jooksul lagunema. Sellised paisud on kõige parem lammutada, sest need mõjutavad vee-elustikku ja takistavad kalarännet. Väiksemate takistuste jaoks pole aga vaja koppa kohale ajada ning üks vabaõhu talgupäev kulub aeg-ajalt ikka ära, eriti rõõmsalt tõdesid seda need, kelle töö nõuab rohkem kontoris viibimist. Igatahes osutus tööjõud väga tõhusaks: kui talgujuht Anett oli arvestanud viietunnise tööpäevaga, siis tegelikult piisas pooleteisest.
Ja et lammutatud kivivare oli ainuke, siis on Aruküla jõgi nüüd täies ulatuses vaba. Nii peabki olema, sest jõgi on mõeldud voolama!
Aruküla jõe tervendamise töid toetatakse Euroopa Liidu ÜF projektist Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine. Soode, märgade metsade ja vooluveekogude taastamine (2021-2027.2.03.23-0006)
