Poollooduslike koosluste taastamistööd Vilsandi saarel

Blogi
23.11.2016
Ants Animagi looduskaitsespetsialist
looduskaitsespetsialist

2016. a sügisel taastati Vilsandi saarel riigimaal 18,7 ha loopealseid kooslusi. Taastamistööd tehti kaheksal erineval objektil.

Kunagi avatud loopealsed karjamaad on viimastel kümnenditel olnud hooldamata ning kattunud kadakate ja mändidega. RMK halduses olevatel rendile antud maadel, kohtades, kus loopealsele omane taimestik oli veel säilinud, kavandati poollooduslike koosluste taastamistöö. Töö käigus raiuti aladelt männid ja vähendati kadakatega katvust. Esialgu tehti taastamistöö vaid osal rendile antud aladel, et näha kuidas pilt jääb. Pilt sai väga kena.


Taastatud objektid. 2016. a taastatud looalasid on 18,7 ha.


Mõni koht oli enne taastamist tihedalt kinni kasvanud. Objekt – Eesrand 2.


Peale tööd on hoopis teine pilt. Rohttaimestik kujuneb sellistele aladele küllaltki kiiresti, juba järgmisel vegetatsiooniperioodil. Eesrand 2.


Ploompuu objektil taastatud ala läbib matkarada. See pilt on tehtud enne taastamist. Rada on ala põhjapoolses servas.


Nüüd on rajalõigul liikujatel võimalik näha taastatud ala. Vaade põhjast lõunasse Ploompuu objektil.


Ploompuu objekt. Matkarada kulgeb taamal, taastatud looala servas, kadakate vahel. Vaade lõunast põhja.


Vaade sadamast saarele viiva tee äärsele Sooni objektile enne taastamistööd. Vaade lõunast põhja.


Peale taastamist on avatud vaade maastikule.


Sooni objekt vaadatuna põhjast lõunasse enne taastamist. Kusagil seal taga on tee sadamasse.


Sama koht vaadatuna peale taastamist. Tee on taamal, avatud ala servas.


Särgerahu 2. Edaspidi jätkub alade hooldamine karjatamise teel.


Eesrand 1. Tööd teostati osadel objektidel projekti “RMK looduskaitselised tegevused” raames, mida rahastab RMK ja Ühtekuuluvusfond ning osadel objektidel KIK rahastusel. Töövõtjaks oli Sikassaare Vanametall OÜ. Hästi tehtud töö!
Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Metsamees

Märg niit ei ole tühi maa: miks RMK taastab vähemalt 500 hektarit üleujutatavat pärandmaastikku

Eestis on kohti, mis kevadel kaovad vee alla ja suvel näivad lõputu rohelise vaibana. Sügisel võivad need olla soolase mere tuulte meelevallas või jõe toodud setetest rammusad. Need on märjad niidud – luhad, lamminiidud, rannaniidud ja madalsooniidud.
09.06.2026
Blogi

VIDEOD: Alla ja Ruudi tibud said rõngad jalga

Alla ja Ruudi pesitsushooaeg RMK taimlas on ka tänavu kulgenud edukalt. Nüüd on kanakullitibud saanud jalga rõngad ning kõigil viiel on oma isiklik numbrimärgistus, mille järgi saavad kullikaamera jälgijad neid üksteisest eristada.
08.06.2026