Pööripäev põldudel
Pööripäeval on päev ja öö täpselt sama pikad, astronoomiline kevad algas sellel aastal 20. märtsil poole kuue paiku peale lõunat ning talvest sai vääramatu jõuga kevad. Palju aastaid olen käinud kevade algushetki vaatamas peaasjalikult läänepoolses Eestis, sest siin avaratel niitudel ja põldudel näeb kaugele ning igal kevadel on tundunud juskui, et kevad algabki Läänemaalt, kuskilt Matsalu kandist ja levib siis siit “kulutulena” üle Maarjamaa. Eks need esimesed kevadekuulutajad rändlindude seas jõuavad ikka kõige varem läänerannikule ja saartele. Ehk siis, vähemalt linnukevad algab siit.
Talve viimasesse ja kevade esimesse päeva mahtus nii paksu udu kui ka päikest ning soojakraadid jäid kümnest pügalast allapoole.
Linnukevad kogub hoogu, põldudel on
siin-seal juba hanede parvesid näha. Need pole veel suurteks parvedeks
kogunenud, tuhandetest lindudest koosnevad võimsad parved pakuvad
linnuhuvilistele silmarõõmu alles aprillikuus.
Paljudel põldudel on hulganisti rändamas näha kiivitajaid, ka kuldnokki, osa põldlõokesi on leidnud juba kodupaiga ning lõõritavad, teised liigikaaslased aga rändavad. Üksikuid sookurepaare oli näha ning viudel oli kätte jõudnud rände tippaeg, neid oli teede ääres traatidel, postide otsas, heinapallidel, puuvõras ja lendamas – lugesin veerandsada lindu päeva jooksul. Hallhaigrud kohendavad oma pesi.
Läänemaal on jälle palju metskitsi, ühel Saastna poolsaare sokul on karvased sarved just nii pikad.
Kena kevadet!
