Rändekaamera Haeskas lõpetas
Rändekaamera oli esimest korda sellel sügisel Haeska rannal kahes erinevas paigas. Esimene koht oli paljutõotav rohulapikestega ala, mis meretaseme tõustes ja tormituultega kadus sootuks vee alla nii, et kaamera äratoomiseks tuli kasutada paati.
Teine, merekindlam paik, vaatega rannaniidule ja taamal olevale lahesopile pakkus vaatamiseks lisaks avarale maastikule õhus lendavaid arvukaid rändeparvi ning vahetult kaamera ees tegutsevaid rändlinde. Arvukuselt olid siin esinenud liikidest pika puuga ees kiivitajad, viupardid ja valgepõsk-lagled. Pea pooleteise kuu jooksul sai loodetust palju vähem aga näha ja kuulda sookurgi, kelle ööbimispaik pidi olema siinsamas kuuldekaugusel.
Viimased hilised sookuresalgad on rändel
praegugi, 10-15 pealisi gruppe nähti veel paar päeva tagasi Silma
Looduskaitsealal.
Päeval, kui kaamera sai rannalt ära võetud, jagus laglesid tatsama kaamera taga, neid oli Haeska tee ääres rohtu söömas ja parkla taga lagedal põllul umbes nelisada lindu, kiivitajaid oli hõredalt tipitud terve ala täis ja siin-seal liikusid hallrästa parved. Lennus ja maas oli tõesti palju linde, jah, ränne veel kestab.
Lähipäevil saab veebikaamera uue koha Saastna poolsaarel Pikaninal. Poolsaar on sel aastal tehtud seire kohasel Eestimaa šaakalirikkaim piirkond, küllap meie peagi alustav šaakalikaamera kinnitab seda tõde. Väidetavalt sündisid sel kevadel šaakalikutsikad lausa Saastna mõisa varemetes keldri võlvide all.
