Nii turba kui ka põlevkivi kaevandamine ja kuivenduskraavide rajamine on Puhatu soostikku tugevalt kuivendanud, mistõttu on siirde- ja madalsoode kooslused hävimas. Veerežiimi taastamine aitab kuivendavat mõju peatada.
Autorid: Leevi Krumm, Carmen Kilvits
Peatamaks kuivendamise tugevat negatiivset mõju sookooslustele on RMK planeerimas Puhatu soode ning soometsade veerežiimi taastamistöid. Need on kavas teha projekti „Puhatu ja Agusalu soode veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt“ järgi, mille koostas OÜ Inseneribüroo STEIGER.
Taastamisala koosneb Puhatu soostikust ja sinna jäävatest järvedest ning Repna soost. Taastatava ala pindala on 1399,52 hektarit, taastamistööde üldiseks mõjualaks võib lugeda ligi 9237 hektarit.
Projektala asendiplaan:
Ida-Virumaal Alutaguse vallas asuvat looduskaitsealust Puhatu soomaastikku kahjustab tööstusest tulev õhusaaste, niisamuti turba- ja põlevkivikaevandamisega kaasnev kuivendav mõju sookooslustele. Puhatu soo põhjapoolset osa on tugevalt kuivendanud lähedal asuv turbakaevandus ning Narva (kaitseala piirist 600–700 meetri kaugusel) ja Sirgala karjäärides toimuv põlevkivi kaevandamine. Kuivenduskraavide tõttu on alal hakanud hävima sooservade märed (märjad kohad, kus vesi on mitu kuud maapinna tasemel või kõrgemal) kui ka siirdesood ja madalsood. Kuivendamise mõjul on soos intensiivistunud puude juurdekasv alates 1960-ndatest aastatest, eriti ebanormaalselt suur oli see 1980-ndatel aastatel. Samuti on kraavide rajamine mõjutanud taastamisalal paiknevaid järvi, kus veetase on langenud hinnanguliselt ligikaudu pool meetrit.
1935-1938 topograafiline kaart ja 2020. aasta ortofoto annavad aimu piirkonnas toimunud muutustest:
Taastamisprojektiga kavandatakse kuivenduskraavide sulgemist pinnaspaisudega, mis hoiavad vett kauem soos ning juhivad vee soo pinnale laiali selliselt, et mätaste vaheline ala on märg ja mätaste pealt kuivem. Seeläbi paraneb kogu soostiku veerežiim, mis toetab omakorda kogu soostiku seisundi säilimist ja taastumist. Soo veerežiimi taastamistööde eesmärk pole kindlasti tekitada lausalist kõrge veetasemega üleujutust, vaid hoida sookoosluste maapind märjana. Taastamistööd Puhatu soostikus on projekteeritud selliselt, et taastamistööde mõju ei ulatu taastamisalalt ja rahvuspargi piiridest kaugemale.
Töid rahastab 85% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond, ülejäänud osa katab RMK.
Näitena mõned fotod pinnaspaisudest:
Puhatu soost
ja selle ümber paiknevatest väiksematest soodest koosnev Puhatu soostik on üks viimaseid säilinud suuri siirdesooalasid
Eestis, mis määrati oma praegustes piirides Puhatu looduskaitsealaks
(edaspidi LKA) 1999. aastal. 1967. aastal
võeti kaitse alla Booni (Poruni) jõe ürgorg ja 1990. aastal loodi Permisküla
taimestiku mikrokaitseala. 1999. aastal loodi Puhatu LKA, mille kogupindalaks oli
12 320 ha. Alates aastast 2018. aastast kuulub Puhatu LKA Alutaguse rahvuspargi
koosseisu.
Alutaguse rahvuspargi
üheks kaitse eesmärgiks ongi Puhatu soostiku ja sealsete kaitsealuste liikide
ning nende elupaikade kaitse ja taastamine. Elupaikade mitmekesisuse tõttu on
sealne floora rikkalik ning sealt on leitud kokku 362 taimeliiki, nt
ida-võsalille (I kaitsekategooria), sookäppa ja soohiilakat (II
kaitsekategooria).
Puhatu
soostiku suurimaks rikkuseks on sealne linnustik, I kaitsekategooria liikidest
elavad sealt nt kaljukotkas, madukotkas, merikotkas, rabapüü ja kalakotkas. Puhatu soostik on kogu Ida-Eesti
soolinnustiku parim esindusala ja kuulub esimese kolme hulka Eestis tervikuna.
Puhatu soostikus on suurim rabapüü populatsioon Eestis, umbes 40-60 paari. Ala
on oluline ka paljude liikide rändeteena.
Soode taastamine on oluline paljudele liikidele, kellele soo on ainuke
sobiv elupaik, nagu putuktoidulased huulheinad, paljud turbasambla liigid,
jõhvikad jne. Võrreldes kuivendatud metsaaladel elavate liikidega on lagesoode
liigid jäänud haruldaseks ning seetõttu vajavad nende elupaigad taastamist ja
kaitset. Samuti on sood olulised süsiniku sidujad ja talletajad, leevendades sel
viisil kliimamuutusi. Lisaks puhastavad ja talletavad sood magevett, mis on Eesti mõistes eriti
oluline Ida-Virumaa piirkonnas, kus kaevandamise tõttu järjest väheneb mageda
ja hea kvaliteediga põhjavee osakaal. Kohalikud väärtustavad soid aga sageli suurepäraste marja- ja
matkakohtadena. Paraku avaldavad
kõnealuses piirkonnas soodele suurt mõju erinevad karjäärid ning veerežiim saab
lõplikult taastuda vaid siis, kui piirkonna karjäärid suletakse ning korrastatakse.
Kutse koosolekule!
RMK ja OÜ
Inseneribüroo STEIGER tutvustavad taastamisprojekti „Puhatu ja Agusalu soode
veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt“ (töö nr 20/2958) tööversiooni 15.
oktoobril kell 15.00 Kuremäe raamatukogus. Kõik huvilised on oodatud kaasa
rääkima!
Projekti tööversiooniga
saab tutvuda vajutades allolevale lingile:
Tuuleenergia arendamispotentsiaaliga riigimaade enampakkumisel esitasid taastuvenergia arendajad pakkumisi kokku 17 tuulealale üle Eesti. Arendusplaanide õnnestumisel saavad ettevõtted ligi neljaks aastakümneks õiguse kasutada riigimaid tuuleparkide rajamiseks ja opereerimiseks, teatas Kliimaministeerium.
Sõbrapäev, 14. veebruar on hea põhjus, et võtta kallimaga ette üks tore romantiline seiklus. Riigimetsa Majandamise Keskus pakub välja 10 ideed, kuhu sel puhul minna ja mida ette võtta.
_block.jpg)
_block.jpg)
_block.jpg)
_block.jpg)
