RMK rajatud tiigid pakuvad konnadele sigimiskohta
Kevad on käes ja just nüüd suunduvad kahepaiksed sigimisveekogudesse, et alustada uut elutsüklit. Nende käekäik peegeldab looduse tasakaalu, mistõttu on oluline kaitsta veekogusid ja elupaiku, eriti seal, kus inimtegevus, nagu Rail Baltica ehitus, mõjutab märgalasid.
Kahepaiksed, sh konnad, mängivad looduses tähtsat rolli. Nad on toiduks paljudele loomadele, nagu linnud, kalad ja imetajad, ning aitavad reguleerida putukate ja selgrootute arvukust, keda nad ise toiduks kasutavad. Kahepaiksed on keskkonnamuutustele väga tundlikud, olles esimeste seas, kes reageerivad saastele, kliimamuutustele ja elupaikade kadumisele. Seetõttu peegeldab kahepaiksete käekäik keskkonna tervist ja tasakaalu.
Kahepaiksete areng sõltub otseselt veekogude kvaliteedist, kuna nende järeltulijad – kullesed ja noored konnad – arenevad just seal. Sigimisveekogud on sageli väikesed, tihti ajutised ja väga tundlikud inimtegevusele, mistõttu tuleb nende kaitsmiseks rakendada erinevaid meetmeid.
Rail Baltica ehitus mõjutab kahepaiksete elupaiku, kuna raudteetrass läbib ka märgalasid, nagu jõgede lammid ja sood. Elupaikade kadumise hüvitamiseks on välja töötatud kompensatsioonimeetmed. Näiteks rajas RMK koostöös Rail Balticuga kavandatava raudteetrassi lähedusse spetsiaalsed sigimisveekogud, et pakkuda kahepaiksetele uusi elupaiku ja tagada nende elutingimused.
Tiigid on 1-1,5 meetri sügavused, laugete kallastega ning rajatud kaduvate elupaikade lähedusse 2024. aasta sügisel ja 2025. aasta algul. Kokku rajati 13 tiiki pindalaga 100 m² kuni 420 m², mille ümbruses eemaldati puittaimestik, et tagada nende parem soojenemine päikese käes.
Esimesed konnad on tiigid juba leidnud, kuid suurem liikumine on loodetavasti veel ees.
Vaata ka Kanal2 eetris näidatud keskkonnasaadet „Jälg“, kus näidati tiikide rajamist. Lõik algab minutil 12.20
