Šaakal – juba x aastat Eesti loom

Blogi
19.08.2015
merike.bezrodnaja

Kuna ikkagi šaakal Eestimaale jõudis? Kindel on, et nad olid meil juba oluliselt
varem, kui esimene kinnitust leidnud tõestusmaterjal Läänemaalt 2013. aastal
loomauurijateni jõudis.

Tähelepanelikult loodust jälgiv Ullaste
mees Andrus meenutab, kuidas ta koos tütrega  nägi ja kuulis 2010. aasta lumisel kevadtalvel
kodu lähedal oleval põllul “veidralt ulguvaid rebaseid”. Kahtlane see tundus ja
ei tulnud mõttessegi loomi siis šaakaliga seostada. Rääkinud sellest tähelepanekust
bioloogile, soovitas too  tal naljatades vähem alkoholi tarbida. Nüüd, tagantjärele, pole tal kahtlust, et rebasteks peetud loomad olid šaakalid. Aasta hiljem oli neil pesakond põllu servas olevas
kivihunnikus, järgnevatel aastatel aga mereäärsetes tihedates kadastikes. Praegu,
hilissuvel on siinkandis pea igal päeval ja ööl kuulda vanaloomade ja poegade
häälitsusi.

Kui palju šaakaleid võib Eestis olla?

Praegu on kindlalt teada pesitsevad
šaakalid Lääne- ja Pärnumaalt. Kui
eeldada, et šaakalipaari pesakonnas on olnud keskmiselt 4-5 poega, siis suremust
arvestamata peaks Läänemaa paaril olema 2011. aastast alates pea veeradsada
järglast, lisaks poegadele veel nende pojad ja pojapojad. Pärnumaalt on teada kolme viimase aasta pesakonnad. Kindlasti võib
neid olla kusagil veelgi, sest erineval moel tõestust leidnud teateid šaakalite
kohta on tulnud teistestki kohtadest Läänemaalt ja Pärnumaalt ning Saaremaalt,
Ida-Virumaalt ja Viljandimaalt. Keegi ei tea, palju neid praegu on.

Kust ja miks šaakal siia tuli?

Lähemad hariliku šaakali asualad on olnud
Kaukaasia, Moldova, Ungari, Austria, Tsehhi, Ida-Ukraina. Neis maades on
arvukus tõusuteel ning suureneva arvukusega loomaliik otsib uusi sobivaid
elupaiku, laiendades seeläbi oma leviala. Kuidas šaakalid ühtäkki tuhatkonna
kilomeetri kaugusele jõudsid, on juskui ime. Paralleeli võiks tõmmata
kährikuga, kelle leviala laienes tohutu kiirusega nii inimese abiga kui ka omal
käel. Praegune teadmine laseb arvata, et
Kaukaasia juurtega harilik šaakal (Canis
aureus)
on meile ise saabunud Ukrainast. Mine tea, ehk mõni isend saabuski
lemmikloomana ja hiljem metsa pages, aga kindlasti ei saa see olla ainus viis, kuidas siinne šaakaliasurkond alguse sai.

Šaakal on välimuselt midagi hundi ja rebase
vahepealset, 7-15 kg raskune, kuni 105 cm pikkuse kerega ning saba on tal oluliselt
lühem kui rebasel.

Heli taamal häälitsevatest šaakalitest ja ärritunud koerast on salvestatud 2013. aasta märtsikuus Läänemaal Ullastes Kessu Kärveti poolt.

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

RMK ja Hiiumaa vald jõudsid Saarnaki pärandkultuuri säilimises lahenduseni

Riigimetsa Majandamise Keskus ja Hiiumaa vald sõlmisid kokkuleppe, millega saab vald Saarnaki ja Hanikatsi kultuuriväärtust omavate kinnistute uueks omanikuks.
14.02.2025
Uudis

Tuulealade oksjonil laekus pakkumisi 17 arendusalale

Tuuleenergia arendamispotentsiaaliga riigimaade enampakkumisel esitasid taastuvenergia arendajad pakkumisi kokku 17 tuulealale üle Eesti. Arendusplaanide õnnestumisel saavad ettevõtted ligi neljaks aastakümneks õiguse kasutada riigimaid tuuleparkide rajamiseks ja opereerimiseks, teatas Kliimaministeerium.
13.02.2025