Juba kaamera paigaldamise õhtul kaikus rannal kahe šaakali halav ulg. Siinsed šaakalid häälitsevad ka ülelendavate propellerlennukite peale ja peaaegu alati pani loomad ulguma õhtune Kuressaare-Tallinn lennuk.

Rebaseid võis näha kaamerapildis pea igapäevaselt, vähemalt neli erinevat isendit käisid rannaribal regulaarselt, üks neist kärntõvest tugevalt räsitud. Väide, et šaakal tõrjub oma elupaigast rebase välja ei paistnud Metskülas paika pidavat – ehk meie oludes ongi teisiti. Kährikud on arvatavasti siiski šaakalite poolt nahka pistetud.

Toredaks üllatajaks kaamera ees oli muidugi ilveseema kahe möödunud kevadise pojaga, teisel korral marssis kaugemalt ja sihikindlalt mööda üksik ilves.

Korra poseeris hunt mõne meetri kaugusel peibutuspalakeste kõrval. Ranna veepiiril, enne lahekülmumist, tegutses aeg-ajalt saarmas.

Rahulikult jalutas rannal kaheksaharuliste sarvedega punahirvepull, siin piirkonnas seni veel haruldane loomaliik, kelle olemasolust said kohalikud loodusvaatlejad teada alles šaakalikaamera vahendusel.

Selliseid loomi nägime. Linnud on ka loomad ja sulelisedki pakkusid üllatusi – veel jaanuaris sai kuulda kiivitajaid ja näha rändamas kuldnokaparvi. Ei ole kunagi varem arvanud, et see oleks olnud kuidagi tavapärane, aga nüüd… Haruldaseks jäänud kanakull rõõmustas oma kohaloluga nii päikselisel kui sombusel päeval, noor emaslind arvas, et siin on hea paik talvega hakkama saada. Merikotkad, kühmnokk-luiged, hallhaigur, rongad, harakad, hallvaresed …

Nõnda sai siis lühidalt kokku võetud täpselt viie kuu sündmused kaamera ees Matsalu lahe lõunakaldalt, paljud seigad jäid arusaadavalt nägemata ja paljud neist ka kirja panematta.

Lisaks Hatcam’ile, EENet’ile, Looduskalendrile ja Elisa’le palju tänu Mait Alanurmele ja tema lähedastele ning Andrus Kärvetile, kes aitasid kaasa šaakalikaamera idee teostumisel.

PS: Kaamera suundub Sassi poolsaarele lindude kevadrännet jälgima.