Linnud lendavad lõunasse, puudelt langevad lehed, on olnud esimesed öökülmad, üldiselt kõik nii, „nagu ette nähtud“, mis annab märku talve saabumisest. Kuid on ka vastuargumente: mõned rändlinnud ei kiirusta veel „suvekortereid“ maha jätma, olen näinud nii hanesid, luiki kui künnivareseid, parte veekogudel ei jõua üldse kokku lugeda. Sipelgadki ei kiirusta „põranda alla“ minema – kihutavad võidu mööda sipelgapesa. Tõenäoliselt sellepärast mul ongi tunne, et tänavugi kordub 2019.–2020. aasta talv. Huvitav aga, mis toimub seenekuningriigis selle kõigega seoses?
Ma valisin 17 selle perioodi kõige
iseloomulikumat seent, mida kohtasin 24.–25.
oktoobril, rõhuga söögiseentele. Muidugi on seenevalik metsades praegu oluliselt laiem. Nimekirjast jäid välja näiteks küüslauk-nööbikud, kõhrikud, lehtrikud, narmikud ja paljud teised.
Reeglina ei korja meie
seenelised pilvikuid, võimalik, et nende hapruse tõttu – nendega on raske seeni purustamata koju jõuda, ent siiski on tegemist
päris heade söögiseentega. Üksnes punast värvi pilvikutega on vaja olla ettevaatlik, et mitte sattuda
kirbe pilviku ehk okseseene peale (Russula emetica), mis pole viljaliha kibeda maitse tõttu söödav.
On üllatav, et minu eelmise artikli
kangelane – habras ja õrn soomustindik – pidas esimestele öökülmadele
vastu ja jätkab viljakandmist.
See seen on samuti hilja
peale jäänud, tema
ohtrad sugulased läksid juba ammu „suitsema“.
Võitatik on hiline
sügisseen, nii
et temaga kohtumine on isegi novembri
keskel veel täiesti tavaline.
Pajud seenelised ei tunne
seda söögiseent, mida võib leida suurte rühmadena kasvamas kuni novembri
alguseni.
Haruldane seen, kasvab tiheda puhmana. Söödav,
kuid maitseomadused on kehvapoolsed.
Madala kvaliteediga seen, kuigi peetakse söödavaks
pärast pooletunnist kupatamist. Külmakindel, kasvab praktiliselt kuni esimese lumeni.
Ei ole söödav. Ladinakeelse nime sai Taani
botaaniku Jens Wilken Hornemanni (1770–1841) auks.
Laialdaselt levinud
söögiseen. Sobib
kõigi roogade valmistamiseks, samuti supi sisse panemiseks ja praadimiseks. Seda seent korjates tuleb
aga olla väga ettevaatlik – mõnikord on ta lausa üksühele sarnane mürgiseenega jahutanuk (Galerina
marginata).
Kärbseseent märgates
vaatan automaatselt üle ka lähiümbruse, sest see seen on sageli kivipuraviku kaaslaseks. Seekord nii ei olnud. Kivipuravikud andsid tänavu
kolm võimsat saaki, neljanda jaoks poleks vist seenelistelgi enam jõudu või ka soovi olnud. Mina aga, nagu öeldakse,
loodan ikka veel.
Te ei leia mitte kunagi
kahte ühesuguse kujuga sügiskogritsat. Siin on loodus fantaasial
lennata lasknud. Vaatamata kummalisele ja veidi
hirmutavale ilmele peetakse seda seent pärast 20-minutilist kupatamist ja
kupatamisvee ära valamist söödavaks. Mõnedes allikates väidetakse siiski, et temas on endiselt
toksiinid, mis
võivad organismis kuhjuda nagu vahelikugi puhul ja lõpuks terviseprobleeme tekitada.
Näib, et kukeseeni võib
korjata aastaringselt, kui muidugi pole tõsiseid miinuskraade. Minu rekordaeg oli 14. jaanuaril.
Sügisseen. Kasvab suurte rühmadena. Populaarne
Skandinaaviamaades. Meil on teda mõned soome kukeseeneks nimetama hakanud.
Veel üks hiline seen. Kasvab suurte rühmadena. Moodustab sageli nn
nõiaringe. Peetakse
heaks söögiseeneks.
Tõepoolest, ka siin pole
Looja värvi kokku hoidnud. Inglased nimetavad seda seent plums and custard – ploomid ja keedukreem. Tõsi küll, see on seotud üksnes seene välimusega. Seen on küll söödav, kuid „tähti taevast alla ei too“.
Nagu ladinakeelne
nimetuski ütleb, tegemist on delikatessiga. Kunagi peeti seda lausa keiserlikuks seeneks. Kasvab novembris, nii et teil, austatud
seenelised, on
veel võimalus korjata ja süüa seent, mida armastasid kroonitud pead.
Jõudsime meie nimekirja
viimase seeneni, mida koos tõmmuriisika ja valge riisikaga hindan puravikestki
rohkem. Tänavu
on nendega keeruline olnud. Valget riisikat ja tõmmuriisikat kohtas vaid harva, just nagu möödunudki aastal, üksnes kollariisikas võidutses. Paljudes kohtades küll
hiljavõitu, kuid… aitäh sellegi eest.
Kui korvis on kas või mõned kollariisikad, siis pole päev olnud üldsegi halb.
Soovin kõigile edukat
seenehooaja lõppu!
Foto: Anatoli
Tarassov