Söödav tigu

Blogi
28.06.2019
Maria Plink

Heal lapsel mitu nime ja nii ongi Eesti suurima kojaga tigu kutsutud erinevates keeltes ning kultuurides paljude erinevate nimedega, mis valdavalt viitavad teo gastronoomilistele omadustele, aga ka teo enda kulinaarsetele eelistustele – nii ongi viinamäeteo (Helix pomatia) eestikeelne nimetus seotud tema eelistatud elupaiga ja toiduga algses kodukandis Lõuna-Euroopas, kus teda võib kohata viinamarjaistandustes isukalt viinapuuvääte nosimas.

Ingliskeeli on sellel suurel teol palju paralleelselt kasutusel olevaid nimesid – edible snail (tõlkes söödav tigu) tähendab teadagi seda, et priske olevus pistetakse pintslisse, Roman snail (Rooma tigu) määratleb eluka Lõuna-Euroopa päritolu ja pikka toiduks kultiveerimise ajalugu nagu ka Burgundy snail (Burgundia tigu).

Viinamäetigusid hakkasidki teadlikult toiduks kasvatama esmakordselt vanad roomlased; kristluse võidukäiguga käsikäes levis tigu kloostriaedadest, kus teda paastuajaks kohase valguallikana peeti, aina põhja poole, kuni viimaks Eestissegi jõudis.

Eestis oli prantsuskeeli suureks valgeks (gross blanc) ristitud tigu väikestviisi eksoodina kaitse all 1958 – 1994; pärast seda on tema staatus tekitanud vastakaid arvamusi – kas tegu on meie tingimustes kohanenud, kuid siiski tundliku liigiga, kellel peab silma peal hoidma, et ta meie loodusest ei kaoks (nt Eesti Loodus 2005/7, Euroopa haruldused Eestis, Viinamäetigu – toodud ja kodunenud), või võõrliigiga, kelle leviku vastu peab rohkem või vähem aktiivselt ning agressiivselt võitlema (nt EPL, 19.mai 2016, Võõrliigid: kui külaline pererahva voodist tõrjub).

Antud küsimuses kindlat seisukohta võtmata kinnitan, et viinamäetigu koduaias on väga sümpaatne mitteinvasiivne free range lemmik- ja koduloom, kelle võib põhimõtteliselt alati põllumajandusloomana nahka panna või lasta seda teha paljudel teistel liikidel, kes inimesele teosöömises toidukonkurentsi pakuvad – näiteks kanad.

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

RMK kommentaar sotsiaalmeedias levinud infole

Täna avaldati sotsiaalmeedias RMK Ida-Virumaal asuva Iisaku taimla kontekstis infot, mis vajab selgitamist. Kommenteerib RMK juhatuse liige Erko Soolmann: RMK kasvatab kõik riigimetsa jõudvad taimed üle Eesti paiknevates taimlates ise. Taimi on viimastel aastatel metsa jõudnud üle 20 miljoni. Nii ka tänavu. Iisaku taimlasse Ida-Virumaal sel aastal enam uusi taimi peenrasse koolituma ei pandud, sest […]
17.05.2025
Uudis

Uhiuus RMK Harimäe vaatetorn ootab külastajaid

RMK on saanud valmis Harimäe uue vaatetorni koos juuresasuva lõkkekoha ehitusega Otepää looduspargis ja nüüdsest on kõigil loodushuvilistel taas võimalik pilvepiirilt alla vaadata ümbritsevale lummavale maastikule.
15.05.2025