Sügisene raba – Mukri

Teenimatult vähetuntud Mukri raba asub Raplamaal , Järvamaa ja Pärnumaa piiril. Mukris tundub terve Eesti justkui peo peal – ühele poole rabalaamasid jäävad Lõuna-Järvamaa kaunimad kohad, teisele poole Rapla ja otsapidi on siinne kant juba tükkis Pärnumaal.

Otse läbi üle 2000 ha raba läheb vana palkidele rajatud sõidutee, mis ehitati EW ajal Eidaperre pääsemiseks. Raba võeti kaitse alla 1992. aastal ja alates 2001. aastast on see tänaste piiridega kaitseala, kuid tegelikult on tegemist Eesti ühe vanima sooga, mille kujunemisaeg jääb kuni 10 000 aasta taha.



Kaitsealustest liikidest on Mukri raba koduks mustale toonekurele, metsistele, mitmetele käpalistele ja vesiroosidele, mille rohkusega raba paljud veesilmad uhkustada võivad. 

Kohalike seas on Mukri populaarne marjakoht – sarnaselt Valgejärve rabale teiselpool Ellamaad kasvavad kohati ka siin rabaservades segamini murakad, pohlad, mustikad ja jõhvikad.


Suure tee kõrval kulgeb rabas maaliline u 2,5 km pikk matkarada koos lõkkeplatsiga, mis võimaldab ka praeguste kõledate ilmadega imelistesse sügisvärvidesse rüütatud rabale pilku heita ja pärast loodusest lahkumata pruukosti võtta.




Viimastes kuldsetes sügiskiirtes suplevas rabas kohtusin ootamatult selle tegelasega – rabahanega.


Ju oli õnnetu linnuke viga saanud ja rändavatest kaaslastest maha jäänud. Ehk kosub või teeb loodus oma töö ja raba servas luusiv reinuvader saab varajase mardiprae.