Suursündmus kullipesas

Blogi
29.03.2022
Maria Plink

Kanakull Alla munes 27. märtsil äsja alanud pesitsusajal oma esimese sinakasvalge veidi kareda muna. Kui paari päeva eest figureeris vahelduva eduga pesa juures veel peamiselt Ruudi, siis nüüd, alates eilsest on mõlemad linnud usinasti rakkes. Ruudi teeb aeg-ajalt asja pesal istuva Alla juurde, kohendab mõnd oksaraagu, hommikul tõi kaasale teadmata eluka küljest rebitud tükikese fileed, siis väikese rohelise männioksa. Pesal istuvad nüüd vaheldumisi mõlemad linnud.

Alates veebruari lõpust, kui kaamera pesapuu külge sai, on Ruudi aina tassinud oksaraagusid ja ehitanud kõrge kopsaka pesa. Hirm oli, et ehitab suures tuhinas pesa nii kõrgeks, et pesapõhja kaamerast enam ei paistagi aga õnneks munemisaeg jõudis enne kätte ja muna pesalohus on kenasti näha.

Kanakull (Accipiter gentilis) muneb munad kahe kuni kolmepäevaste vahedega, ehk siis täna või hiljemalt homme peaks lisanduma pesasse juba teine muna. Kurna suurus on keskmiselt kaks kuni neli muna, ühe või viie munaga täiskurna esineb väga harva. Ruudil ja Allal oli möödunud aastal siin samas pesas nelja munaga täiskurn ning kõigist munadest koorusid tublid ja tugevad kullitibud. Umbes kaheksa-üheksa päeva pärast võiks meie kullipaaril siis neljane munakurn täis saada.

Eks aeg näitab, mitu muna sel kevadel täiskurna munetud saab. Kirjutatud allikad väidavad, et kanakullide kurna suurus sõltub suuresti sobivatest ilmaoludest ja toidubaasist. Toitu siin Tartu vahel jagub tuvide, hakkide, vareste, varblaste näol piisavalt aga tagasi tulnud külm ja niiske ilm on kindlasti ohtlik “lumehange” lühemaks või pikemaks ajaks üksi jäätud munale.  


Küllap Alla ja Ruudi teavad, millega riskivad.


Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Miks on kinniaetud kraavidel paiguti peal vesi?

Metsiste jaoks sobivamaks muudetud alad, kus aeti kunagised kuivenduskraavid kinni, on tekitanud küsimusi, miks on seal kogunenud kohati vesi. On inimesi, kes muretsevad, et nüüd ei saa loomad neis metsades enam elada, sest endise kraavi asemel on maapinnale moodustunud suuremad veelombid.
27.04.2026
Uudis

Piiumetsa maastikukaitseala märgalad vajavad tervendamist 

Piiumetsa maastikukaitseala sood ja märgalametsad on varasemate kuivendustööde tõttu halvenenud seisundis ning vajavad taastamist.
24.04.2026