Suursündmus kullipesas
Kanakull Alla munes 27. märtsil äsja alanud pesitsusajal oma esimese sinakasvalge veidi kareda muna. Kui paari päeva eest figureeris vahelduva eduga pesa juures veel peamiselt Ruudi, siis nüüd, alates eilsest on mõlemad linnud usinasti rakkes. Ruudi teeb aeg-ajalt asja pesal istuva Alla juurde, kohendab mõnd oksaraagu, hommikul tõi kaasale teadmata eluka küljest rebitud tükikese fileed, siis väikese rohelise männioksa. Pesal istuvad nüüd vaheldumisi mõlemad linnud.
Alates veebruari lõpust, kui kaamera pesapuu külge sai, on Ruudi aina tassinud oksaraagusid ja ehitanud kõrge kopsaka pesa. Hirm oli, et ehitab suures tuhinas pesa nii kõrgeks, et pesapõhja kaamerast enam ei paistagi aga õnneks munemisaeg jõudis enne kätte ja muna pesalohus on kenasti näha.
Kanakull (Accipiter gentilis) muneb munad kahe kuni kolmepäevaste vahedega, ehk siis täna või hiljemalt homme peaks lisanduma pesasse juba teine muna. Kurna suurus on keskmiselt kaks kuni neli muna, ühe või viie munaga täiskurna esineb väga harva. Ruudil ja Allal oli möödunud aastal siin samas pesas nelja munaga täiskurn ning kõigist munadest koorusid tublid ja tugevad kullitibud. Umbes kaheksa-üheksa päeva pärast võiks meie kullipaaril siis neljane munakurn täis saada.
Eks aeg näitab, mitu muna sel kevadel
täiskurna munetud saab. Kirjutatud allikad väidavad, et kanakullide kurna
suurus sõltub suuresti sobivatest ilmaoludest ja toidubaasist. Toitu siin Tartu
vahel jagub tuvide, hakkide, vareste, varblaste näol piisavalt aga tagasi
tulnud külm ja niiske ilm on kindlasti ohtlik “lumehange” lühemaks või pikemaks
ajaks üksi jäätud munale.
Küllap Alla ja Ruudi teavad, millega riskivad.
