Taastame tänavu üle 3000 hektari soid

Esileht
Uudised
Taastame tänavu üle 3000 hektari soid

Blogi

17.12.2021

Kaupo Kohv

Aasta hakkab lõppema ja kuigi paljudel sootaastamise objektidel käib viimane pingutus tööde lõpetamiseks on võimalik juba mõningaid kokkuvõtteid teha!

Prognoosime,
et tänavu jõuame taastamistöödega lõpusirgele üheksas soos ja endisel turba
kaevandusalal – kokku 3217 hektaril. Suurimad sood, kus tööd lõppesid, asuvad
Kikepera looduskaitsealal – Saessaare raba (1095 ha) ja Kauni raba (584 ha).
Sellele lisandub veel koostöös Tallina Ülikooliga lõpetatud taastamistöö Läänemaa Suursoos rohkem kui 1000 hektaril.

Taastatud
sood 2021. aastal

Kaitseala, maakond	Objekti nimi	Pindala, ha
Avaste looduskaitseala, Pärnu- ja Raplamaa	Avaste soo	133
Kikepera looduskaitseala, Pärnumaa	Kauni raba	584
Ess-soo maastikukaitseala, Võrumaa	Ess-soo jääksoo	158
Paadrema looduskaitseala, Pärnumaa	Paadrema madalsoo	225
Kikepera looduskaitseala; Soomaa rahvuspark, Pärnumaa	Saessaare raba	1095
Valgamaa	Priipalu jääksoo	28
Alutaguse rahvuspark; Selisoo looduskaitseala, Ida-Virumaa	Selisoo raba idaserv	171
Keretü looduskaitseala, Võrumaa	Keretü raba	491
Jäärja hoiuala; Sookuninga looduskaitseala, Pärnumaa	Rongu raba	333
		3217

Suuruse
poolest on kõige märkimisväärsem Saessaare ja Kauni raba taastamine 1679
hektarit kokku. Saessaare raba puhul on tegemist sisuliselt kunagise Kikepera
tohutu suure soostiku säilinud osa seisundi parandamisega, mis on loogiline
jätk Kikepera raba taastamistöödele, mis lõppesid 2020. Maa-ameti 1950. aastate
kaardilt on veel näha, kui suur soomassiiv seal tollal laius ning on aimata,
kui märg see piirkond oli.

Omamoodi väga positiivne on, et taastamistööd on hoo sisse saanud ka madalsoodes. Sel aastal lõppesid tööd Pärnumaa suurtes madalsoodes Avastes ja Paadremaal. Lisaks suleti kraavid koostöös Tallinna Ülikooli juhitava EL Life projekti raames ka Läänemaa Suursoo madalsoos.

Endistel
turbakaevandusaladel on meil taastamistööd samuti vaikselt edenenud ja lõppemas
on märgiline Tartu Ülikooliga koostöös teostatud Ess-soo taastamistöö. Ess-soo
on eriline seetõttu, et seal kasutati taastamisel nö Kanada meetodit, mis
sisuliselt tähendab turbasambla katte aktiivset taastamist. Selleks
planeeritakse maapind, külvatakse turbasambla osised, kaetakse need põhuga ja
seejärel tõstetakse veetase maapinna lähedale. Eelmisel aastal tehti seda ka
Pärnumaal Maima jääksoos. Ess-soos tehtud töö kohta ja Tartu Ülikooli poolt seal
tehtavate uuringute kohta sai ka pikem filmilõik tehtud.

Soode
taastamisega seoses tasub veel märkida, et lõppes ka ELFi poolt juhitud soode
Life projekt, kus RMK roll oli vajalike raietööde teostamine ja projekti taastamistööde
üldine konsulteerimine. Taastamistööd ise lõppesid seal valdavalt eelmisel
aastal. Projekti raames pandi kokku ka laiemale lugejaskonnale mõeldud
taastamistöid tutvustavaid materjale. Selle projekti väljunditega saab rohkem tutvuda soo.elfond.ee

Kümne
aasta jooksul on RMK taastanud ligi 17 000 hektarit sooelupaiku ning tööde maht
ei näita vähenemise märke ka järgnevatel aastatel. Viimase 6 aasta RMK
taastamistöid on rahastanud 85% ulatuses EL Ühtekuuluvusfond.

Uudis

ERKO SOOLMANN: kohalik kogukond ja omavalitsus saavad asulate lähedastes metsades tööde planeerimisel rohkem kaasa rääkida

On juba heaks tavaks saanud, et asulalähedastes metsades tehtavad raietööd arutame kohalike kogukondadega läbi. Nüüd on RMK tegemas ettevalmistusi, et alustada sellel aastal metsatööde planeerimisega kogukondi senisest veelgi enam kaasates.

07.02.2025

Loe edasi

Metsamees

Ilmar Paal: 30 aastat metsakasvatajana

RMK Kirde regiooni metsakasvatusjuht Ilmar Paal on oma sõnul kolmandat põlve metsavaht, ehkki metsavahina on ta ametis olnud üksnes koolipraktikate ajal. Küll töötasid metsavahina tema vanaisa ja isa.

05.02.2025

Loe edasi