Tartu Raadi tühermaa on saamas kauniks pärandniiduks
RMK jätkab Tartus Raadi looduskaitsealal tööd selle nimel, et seal kujuneks välja endisaegse ilmega niit, kus kunagi heina tehti ja loomi karjatati.
„Raadil raiuti niitude taastamiseks puid-põõsaid ja hekseldati rohtu üle-eelmisel sügistalvel, kuid kahe suvega on osades kohtades kasvanud isegi kuni paari meetri kõrgused juure- ja kännuvõsud. Ka on keeruline ala niita, sest kännud ning ebatasane pinnas segavad,“ selgitab RMK looduskaitsespetsialist Maret Gerz.
Tööde esimese etapis pinnase säästmiseks kände ei freesitud, kuid nüüd seda tehakse, et maad tasandada ning takistada edasist juure- ja kännuvõsude kasvamist.
„Freesime eelkõige neid kände, mis on andnud ohtralt võsusid,“ täpsustab Gerz.
Freesimata jääval alal rohi ja võsa hekseldatakse – ikka selleks, et Raadi looduskaitsealal kujuneksid välja endisaegse ilmega pärisaru- ja soovikuniidud ning säiliks sealsete looduskaitsealuste taimede kasvukohad.
„Eelmisel aastal kaardistati taastatud alal kaitsekorralduslikult olulisemate taimeliikide kasvukohad – nendega tuleb taastamistöid tehes arvestada,“ rääkis Maret Gerz. Nendeks taimedeks on niidu-kuremõõk, emaputk, ahtalehine kareputk ja pehme koeratubakas.
Kogu taastamisala suurus on 29 hektarit. Sellest 4 hektarit kujundati tööde käigus puisniiduks, kuigi varem pole Raadil puisniitu olnud.
Puisniitu rajades harvendati ülekaalus olnud haabu, alles jäid ka kased ja üksikud põõsad. Samuti säilitati suurema läbimõõduga ja eriliste, nt põlemisjälgede, õõnsuste ja muude sarnaste tunnustega puud.
Praeguste tööde – freesimine, hekseldamine – tulemusel paranevad ala niitmistingimused – et Raadi poollooduslik kooslus säiliks, tuleb seal regulaarselt niita.
„Meie eesmärk on, et Raadil säiliks liigirohke, haruldaste taimedega pärandniit, mida võiksid nautida ka inimesed – kaua aega nägi ju ala välja nagu tühermaa, kuid nüüd on seal kujunemas ilusa väljanägemisega ala,“ lausus Maret Gerz, täpsustades, et muu hulgas on taastamistööde käigus tulnud Raadilt koristada ka igasugu prügi.
Tööd, mis takistavad ala võssa kasvamast, kindlasti jätkuvad ning loodetavasti saab ala varsti hõlpsamalt niita.
