Mõnda aega saime jälgida kobraste tegemisi kahe kaamera vahendusel. Nüüdsest
saab aga kopratammi jälgida ööpäevaringselt – koprakaamera kolis
50-meetri kaugusele kopratammi juurde ja infrapunavalguse toel on
võimalik kobraste ehitustöid tammil vaadata ka pimedal ajal.
Koprakaameras muutus jaanipäevajärgse võimsa pilliroo seest kobraste tegevuse jälgimine lihtsalt nii keeruliseks, et pidi vahetama kas kaamera rakurssi või haarama vikati. Otsustasime kopraid pesakuhila läheduses mitte häirida ja pilliroo niitmata jätta ning selle asemel teha videopildis väikse vangerduse.
Maertha ekraanitõmmis
Kellegi poolt eile lammutatud kopratammi tulid esimesed kaks koprast ehitusinseneri juba õhtul võimalike kahjude hindamiseks takseerima. Esimesed renoveerimisedki said öö hakul tehtud, kui töökad loomad lasid mõned roikad tammi taastamiseks allavoolu.
Varasemalt kopratammi seiranud kaamera siirdub mõne päeva jooksul uuele tööpostile kurvitsaliste rännet vahendama. Kurvitsate rände tippaeg hakkabki kätte jõudma, selle kinnituseks eile õhtul tehtud pilt piirkonnast kuhu paigutame kahlajate kaamera
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) plaanib 2026. aasta sügisel alustada Alam-Pedja looduskaitseala loodeosas Kalsa soos ja Epru raba servaaladel loodusliku veerežiimi taastamistöid. Tööde piirkond jääb Põltsamaa ja Viljandi valla territooriumile ning asub kaitsealal.
Eestis on kohti, mis kevadel kaovad vee alla ja suvel näivad lõputu rohelise vaibana. Sügisel võivad need olla soolase mere tuulte meelevallas või jõe toodud setetest rammusad. Need on märjad niidud – luhad, lamminiidud, rannaniidud ja madalsooniidud.