Telesaade „Osoon“ tõi märgalade päeval fookusesse metsise elupaigad
ETV keskkonnasaade „Osoon“ käis uurimas, millised on märgalade looduskaitsetööd. Võttegrupp tuli taastamistöödele Venemurru-Tolkuse metsise püsielupaigas, kus kraavide sulgemine on osa Rail Balticu rajamisega kaasnevatest hüvitusmeetmetest – ornitoloogid on kaardistanud alad, kus kompensatsiooniks raudtee rajamise eest tuleb parandada metsiste elutingimusi.
Võttepäeval tegutses taastamisalal kopp, mis vana kuivenduskraavi kinni ajas. Looduskaitsetöid ei tehta igal pool ühe ja sama mudeli järgi, näiteks saates näidatud töödel aetakse suur osa kraave kinni mitte paisudega, vaid täies mahus. RMK looduskaitsetööde projektijuht Priit Voolaid selgitas, et kraavi kaevamisest jäänud vana muldega saab kraavi otsast lõpuni triiki tasa ajada. Kinniaetud kohale kasvavad tulevikus puud ja tekib terviklik metsaala.
Saates näidatud mets kuivendati 1960. aastate lõpus, kui rajati väga tihe kuivenduskraavide võrgustik, juurdepääsuteed ja kvartalisihid. Kraave on alal kokku 30 km, mis nüüd täielikult suletakse. Kui varem liikus vesi peamiselt kraavidesse, siis pärast nende sulgemise taastub ala loomulik vooluakumulatsioon.
Märgaladest rääkides mõtleb inimene eelkõige soo või lausa lagesoo peale, nii võib tekkida tunne, et märgalade taastamine tähendabki seda, et mets kaob ja asendub sooga. Venemurru metsise elupaigas oli mets enne kuivendamist looduslikult märg, see tähendab perioodiliselt liigniiske, põhjavesi tõuseb kevaditi vähe kõrgemale, suve poole on jälle kuivem. „Siin pole eesmärk taastada sood, tõsta vett maapinnale, vaid hoida mullaniiskust pikema perioodi jooksul, et siia taastuks nendele kasvukohtadele iseloomulik taimestik ja kogu elustik,“ selgitas Priit Voolaid saates. Tegu on looduskaitse all oleva maaga, kus metsamajandamist ei toimu. Selle ala peamine eesmärk on kaitsta metsise elupaika.
Selle liigi olemasolu sai kinnitust, kui kohe kinniaetud kraavi ühes otsas leidus metsise hommikune väljaheitehunnik. Edaspidi hakkab kodumets tema jaoks muutuma veel sobivamaks. RMK elurikkuse ja seirespetsialist Margus Pensa rääkis saates, et kuivenduskraavide mõjul hakkab alusmets muutuma aja jooksul tihedamaks. „Pikas perspektiivis tähendab see, et metsisel muutub poegade üleskasvatamine üha raskemaks ja kahaneb tõenäosus, et kõik tibud jõuavad suureks saada. Mis tähendab, et metsiseid jääb järjest vähemaks. Kui me kraavid sulgeme, veetase natuke tõuseb ja mets muutub tulevikus jälle hõredamaks.“
Metsise elupaikade taastamise puhul on oluline, et looduskaitsetööde tagajärjel ei tekiks suuri üleujutusalasid. Margus Pensa kinnitas, et veetaseme muutuse hindamiseks tehakse enne töödega alustamist maastikul vajalikud mõõtmised ja mudeldamised. „Metsis pole part, ta ei taha ujuda,“ lisas ta.
Eesti suurima metsamajandajana on RMK ka suurim looduskaitsetööde tegija. Alates 2013. aastast on taastatud kokku 32 000 hektarit märgalasid, seal on nii sood kui ka märjad metsad. 2030. aastaks on eesmärk taastada veel kuni 20 000 hektarit. See on ikkagi vaid pisike osa Eesti kuivenduseelsete märgalade mahust ja töid tehakse vaid looduskaitsealadel.
Saatejuht küsis ka selle kohta, kuidas käib töö kohalike kogukondadega ja kellega töid kooskõlastatakse. „Kõige tihedamad suhtluspartnerid on ametiasutused, kohaliku hääle toob kohale kohalik omavalitsus, kelle käest saame tagasiside meie kavandatavate tegevuste kohta,“ selgitas looduskaitsetööde projektijuht Priit Voolaid. Enne töö algust saavad avalikul koosolekul oma mõtteid ja küsimusi esitada aga kõik huvilised. „Üldiselt pigem ollakse passiivsed, ei tulda koosolekule kohale ega huvituta. Ja et tegevused toimuvad kaitsealadel, siis võib-olla ka usaldatakse riiki, et ju on neid tegevusi loodusel vaja. Aga on ka väga aktiivseid kogukondi. On koosolekuid, kus on kohe töödele vastuseis. Aga ka selliseid kohtumisi, kus inimesed kuulavad tähelepanelikult ning esitavad põhjendatud küsimusi.“
Looduskaitsetööd, mis toimuvad looduskaitsealadel ja sealsete elupaikade kaitseks tehtavad tööd määratakse kaitsekorralduskavadega. Riigimetsa peab jaguma nii inimesele metsakasvatuseks ja puidu saamiseks, kui ka kaitsealustele liikidele elamiseks. „Kui me tahame, et Eesti loodus püsiks rikas ja mitmekesine, siis peame tagama, et kõikidele liikidele oleks sobivaid elupaiku,“ võttis looduskaitse vajaduse kokku Margus Pensa.
NB! Saatelõik salvestati jaanuaris enne metsise mänguajaga seotud piiranguid, mis algavad 1. veebruarist.
Märgalade päeval, 2. veebruaril eetris olnud „Osooni“ saatelõiku näeb siit.
