Igati huvitav kant see Paljassaare poolsaar, lühikese ja hämara päeva valgemal ajal jõuab siinse 3,2 km pikkuse matkaraja vaatamisväärsustega lahedasti tutvuda.
Põneva ja pika ajaloo jooksul on seda piirkonda
kõvasti ümber kujundatud. Paljassaare poolsaar on inimtegevuse tagajärg ja
selle komponentideks on saared Suur-Paljassaar (Suur-Karli) ja Väike-Paljassaar
(Väike-Karli) ja tohututes kogustes pinnast ning lisaks algselt Suur-Paljassaare saare ja mandri ühendanud prügimägi.
Iseenesest on tore, et Tallinna “kesklinnas”
asuv rahvusvahelise tähtsusega linnuala, millest osa ka Natura 2000 võrgustikku
kuulub, isegi hilissügiseses halluses nii populaarne on.
Kuna Paljassaare poolsaar jääb lindude
rändeteele, siis on see juba ammu linnuvaatlejate seas teada-tuntud koht, kus
linde passimas ja kuulamas käia. 2005. aastal moodustatud hoiualal on registreeritud 233 linnuliiki, kellest 85 on
haruldased.
Nagu linnualale kohane, on poolsaart läbivatel
radadel kaks vaatetorni – madal puidust vaateplatvorm vaatega roostikule ja
nõukogude sõjaväest päranduseks jäetud helgiheitja hoonest üsna nutikalt ümber
kujundatud torn roostiku merepoolses otsas.
Viimase kõrvalt leiate ka 19.
sajandi suurtükitorni varemed, mida tähistab keldrijäänustega
küngas ja infotahvel. Terve poolsaar on täis erinevate ajastute
militaarrajatiste jäänuseid, mis on veidras vastuolus muidu nii maalilise
looduse ja merevaadetega. Kes eelistab aga linnuvaadetele linnavaateid, siis
osana Paljassaare Peeter Suure merekindluse projektist rajatud kaitsealuselt
Katariina kailt pidavat avanema parim vaade Tallinna kilukarbisiluetile.
Koht iseenesest on ilus, linnualana kaitse alla
võtmine igati tänuväärne, kellele militaarajalugu on meelt mööda, siis annab ka
see kogu piirkonnale oma lisaväärtuse.
Järgmiste loodusleidudeni!
