Üks isevärki oinas
Selle
oinaga kohtumiseks ei pea varitsema, hiilima ega peale passima ning kohtumise
kella- ja aastaaja osas on ta samuti paindlik – tähtis on ainult kohale minna.
Vesioinas
(hydraulic ram) on hüdraulilise löögi jõul töötav pump, mis ei vaja töötamiseks
lisaenergiat. RMK Rõuge ürgoru matkaraja ääres Võrumaal Haanja looduspargis
saab tutvuda lausa kahe vesioinaga.
Esimese
vesioina konstrueeris ja ehitas Tindiorgu 1939. aastal Friedrich Johanson oma mäepealse
talu veega varustamiseks oru põhjas asuvatest allikatest – vesioinas tõstab
hüdraulilise löögi jõul 5000 liitrit vett ööpäevas 30 meetri kõrgusele paaki. Vesioina
kõrvale rajas Friedrich Johanson 1942. aastal väikse veejõul töötava
elektrijaama, mis varustas talu alalisvoolu seadmeid vooluga.
Teise,
kaasaegsema kaheklapilise vesioina, ehitas esimese lähistele 2002. aastal Jüri
Johanson – see “oinake” pumpab kõlava lõbusa tuksumise saatel 12 000
liitrit vett ööpäevas 23 meetri kõrgusele Tindioru talu tiiki.
Tänapäevase
vesioina leiutas 1796. aastal prantslane Joseph
Michel Montgolfier, lisades 1772. aastal inglase John Whitehursti kirjeldatud
käsitsi juhtimisega seadmele löögiklapi. Seade patendeeriti 1809. aastal New
Yorgis.
Madala
efektiivsuse tõttu vajus säärane pump vahepeal unustuse hõlma, aga seoses
elektrihinna tõusu ja vajadusega säästlike energiatootmisviiside järgi on
taaskord aktuaalseks muutunud. Vesioina teeb tõhusaks ka tema pikk hooldusvaba
tööiga, kuid päris igiliikuriga siiski tegu pole.
Vesioinas
See
vesioinas on “tiksunud” juba 76 aastat.
RMK
matkarada Rõuge ürgorus oleva vesioina juurde.
