RMK otsib Loona mõisale rentnikku
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) viib Loona mõisale uue rentniku leidmiseks läbi enampakkumise riigimaa oksjonikeskkonnas. Pakkumusi oodatakse hiljemalt 3. märtsil kell 12. Enampakkumise täpsemad tingimused leiab RMK kodulehelt.
RMK kinnisvaraosakonna juhataja Karl Mänd loodab, et Loona mõisa tulevane üürnik toob mõisale värske elu ja jätkab selle kasutamist turismi ja kultuuri edendamiseks. „Mõisakompleks on viimased 15 aastat olnud avatud külalistemajana. Loona mõisa 3,3 ha suurusel kinnistul on kokku kuus hoonet: Loona mõis, tõllakuur, büroohoone, karjakastell, kivimaja ja jääkelder. RMK kasutusse jäävad ka edaspidi kolm viimatinimetatut, kus jätkab tegutsemist Vilsandi rahvuspargi külastuskeskus,” lisas Mänd.
Lääne-Saaremaal, Loona külas asuvas Loona mõisa külalistemajas on kokku kümme tuba ja üks külaliskorter. Lisaks köögiplokk koos saaliga ning saun koos kaminasaaliga. Hooned on maaküttel ning vesi ja kanalisatsioon on lokaalsed. Keskajast pärinevat Loona mõisat on esimest korda mainitud 1506. aastal. See ehitati 16. sajandil vasall-linnuseks. Mõis kuulus tol ajal von Lodele. Selle perekonna valdusse jäi mõis 1791. aastani. Järgmised omanikud olid Stackelbergid, von Bergid, von Osten-Sackenid ja von Ekesparred. Aastast 1820 kuni Eesti Vabariigi poolt võõrandamiseni kuulus mõis von Hoyningen-Huenede aadliperekonnale.
Loona varaklassitsistlik peahoone on ehitatud 19. sajandi alguses. Mantelkorsten koos köögiga on vanem. 1980. aastal renoveeriti hoone puhkebaasiks. Hiljem asus seal Vilsandi rahvuspargi keskus. Pargis on säilinud ka mõned kõrvalhooned.
