Ura kobraste päev ja saarmad
Ura kobraste eilse päeva tegemised tõid nad kaamera ette juba minut peale südaööd. Veidi enne kella kolme, kui metsalinnud ärkasid ja laulu lahti lõid, olid piibrid ühe või paarikauppa ujunud kaamera eest läbi täpselt 21 korda – tegus süvaöö.
Vesi on järsult tiigis alanenud ja arvata võib, et neile ei andnud rahu umbes 50 m kaugusel asuva tammi seisukord. Järgneva kahe tunni jooksul sattusid loomad kaamera ette ainult viiel korral, ehk olidki sel ajal rakkes tammi ehitusega. Hommikul kella viiest polnud neid enam näha, küllap sättisid päevaunele…
Videost paistab, kuidas koprad keskööst kolmeni 400% kiiremini läbi ujusid.
…ja siis keskpäeval kell 12.10 saabus kopratiiki tunniks kamp saarmaid.
Võta sa kinni, palju neid oli – neli või viis. Oli saarmapere, mis koosnes ühest või rohkemast emasloomast ning sel kevadel sündinud poegadest. Igal juhul lusti jagus nii, et hetkedega muudeti tiigivesi sama pruuniks ja sogaseks kui möllav mägijõgi peale paduvihma. Nii ju konnajahti ei peeta, see on elamise rõõm, mis saarmapägalike ja vanade puhul nii inimlikult arusaadavalt välja paistab… Ja läinud nad olid aga arvatavasti mitte eriti kaugele, kui toitu siinkandis peaks jätkuma siis väikeste poegadega pikka rännakut ette ei võeta.
Kell 16.33 ujus kobras korra kaamera eest läbi ja pea kella kümneni polnud näha ühtegi looma. Alates õhtul kella kümnest kuni järgmise päeva kella kolmeni hommikul ongi parim aeg juunikuus kaamera vahendusel vaadata kopraid Uras, kindlasti näeb.
